Ülendi
| Ülendi | |
|---|---|
|
| |
| Pindala | 5,14 km² |
| Elanikke |
16 (1.01.2020)[1]  |
|
| |
| EHAK-i kood: |
9826[2] |
| Koordinaadid | 58° 54′ N, 22° 13′ E |
  | |
 | |
Ülendi on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaarel. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Hiiu valda ja kuni 2013. aastani Kõrgessaare valda.
Ülendist lõunasse jääb Läänemeri, põhjas piirneb küla Kõpu ja Ojaküla, läänes Kaleste ning idas Vilima ja Tiharu külaga.
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Paul Ariste on kohanime tuletanud liitsõnast ’ülipõldon’ (sõnadest üli+põld).[3] Kohanime on esmamainitud 1688 kujul Üllepeldo.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Ülendi külas asuvad Ülendi ohvripärn, Kõpu Suurkivi ja Ülendi allik. Küla põhjaossa lõikub Kõpu looduskaitseala.
Küla põhjaosas asub ajalooline Keskri ala.
Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]
| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 32 | 1959 |
| 20 | 1970 |
| 4 | 2000 |
| 5 | 2011 |
| 17 | 2021 |
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ülendi kuulus ajalooliselt Kõrgessaare mõisa alla. 1688 elas Kõpu vakuses talupoeg Üllepeldo Jürgen. Läänemaa 1725–1726 adramaarevisjoni alusel elasid vakuses talunikud Üllepöldo Andres ja Üllepöldo Siem. Ala oli esmalt Kõpu küla koosseisus.
1835 oli Ülendi alal kolm talu, mille peremehed said omale perekonnanimeks Elend. Pihel ja Vajak (Wajak), sulasrahvas Punn. Keskri osas asus neli talu ja nende elanikud said perekonnanimedeks nimed Grund, Kappel, Kasser, Kessel ja Puss.[4]
Ülendi kuulus 1977–1997 Kiduspe koosseisu.
Taristu[muuda | muuda lähteteksti]
Ülendit läbib põhjast kagusse Märjakaasiku–Kiduspe–Kõpu tee, kust läbi küla kulgeb Ülendi–Mustana tee.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel Ülendi Eesti kohanimeraamatus, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016
- ↑ Reigi kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; EAA.1864.2.VIII-194; 1835
