Kõpu (Hiiumaa)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kõpu

Elanikke: 43 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 3781[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 55′ N, 22° 13′ E
Kõpu (Hiiumaa) (Eesti)
Kõpu (Hiiumaa)

Kõpu on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaare keskosas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Hiiu valda. Kuni 2013. aastani kuulus küla Kõrgessaare valda.

Kõpu piirneb põhjas Mägipe, loodes Suurepsi, läänes Ojaküla, lõunas Ülendi, Vilima ja Kiduspe ning idas Suureranna ja Heistesoo külaga.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Kohanime on esmakordselt mainitud 1565 kui Koppo by. 1688 on nimetatud Köppo.[3] Kõpu tuletorn ja Kõpu poolsaar on tuntud aga ajaloolise nime Dagerort ja selle erinevate nimevariantide all. Paul Ariste pakkus kohanime lähtealuseks soomekeelset sõna koppo (lollpea, hull), Lauri Kettunen aga isikunime.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõpu küla hõlmab kahte Kõpu looduskaitseala sihtkaitsevööndit ja Kõpu-Vaessoo hoiuala. Kõpus asub Kõpu külakeskme rahn.

Kõpu ajaloolised piirkonnad on Hertige, Leesigu ja Sakka.

Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]

Elanike arv Aasta
130 1959
97 1970
101 1979
103 1989
50 2000
35 2011
43 2019

Talud[muuda | muuda lähteteksti]

Kõpu ajaloolised talud 1917 [4]

Talu number Talu nimi Suguvõsa
1 Anumäe Kark
2 Hertigo Malk, Niit
3 Härgeraja Jaanus
4 Kadaka Tuk
5 Kuivalõuka Raud
6 Kure Vajak
7 Kõneste Rõmmel, Korell
8 Kõpu-Tänava Kattel
9 Leesigu I Kasser
10 Leesigu II Allango
11 Lelo Rõmmel
12 Ligudi Kappel, Liiv
13 Madara Paar
14 Minslämma Niit
15 Peenera Sepp
16 Pihla Pihel
17 Poodi Quarnström
18 Reoma Rõmmel
19 Roosagu Roosa
20 Rõhu Malk, Küttim
21 Sakka Wolens
22 Sakka-Madara Press
23 Selja I Klemm
24 Selja II Wolens
25 Sepa Rõmmel, Põllo
26 Sihi Koit
27 Sooääre I Alkok
28 Sooääre II Weltmann
29 Sooääre III Kallas
30 Süllaotsa Grund
31 Ülendi Punn, Elend, Wolens
32 Ülendi-Laasi Koppel

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kõpu küla kuulus ajalooliselt Kõrgessaare mõisa alla. Rootsi ajal oli olemas Kõpu vakus, 18. - 19. sajandil toimis Kõrgessaare mõisa kõrvalmõisana Kõpu mõis. 1940.-ndatel liideti Kõpu ja Ojaküla Kõpu asunduseks, mis 1977 muudeti Kõpu külaks.

Külas tegutses baptistide palvela, mis muudeti hiljem kaupluseks.

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Kõpu keskosa läbib Puski–Kõpu–Ristna tee, kust lähtub Märjakaasiku–Kiduspe–Kõpu tee. Külas on Kõpu kooli, Kõpu ja Anumägi bussipeatused.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

1909 pühitseti Kõpus Kõpu õigeusu kirik, mis oli nii koolimaja kui hiljem rahvamaja. Külas asub Pihla tuulik. Kõpu tuletorn asub Mägipe külas. Kõpu külatänava ääres asub Kõpu kaev, külas asub Pihla hiiemänd. Külas asuvad luteri ja õigeusu kalmistu.

Külas tegutses 1919. aastast 4-klassiline algkool ja 1991 moodustati taas algkool. 1971 loodi Kõpu Internaatkool, mis hiljem oli Kärdla Põhikooli Kõpu õppekoht.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  3. Marja Kallasmaa: artikkel Kõpu Eesti kohanimeraamatus, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016
  4. Kõrgessaare valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv, era.4313.1.608; 1917

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]