Ala (Hiiumaa)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ala

Elanikke: 24 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 1157[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 57′ N, 22° 50′ E
Ala (Hiiumaa) (Eesti)
Ala (Hiiumaa)

Ala (aastani 1998 Alaküla) on Hiiumaa vallas Kärdlast 5 km kagus olev küla. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda. Külast põhjas asub Lõpe), läänes Tubala, lõunas Loja ja idas Sakla küla.

Tüübilt on Ala ahelküla (ridaküla). Küla hoonestuses on valdavad väikeelamud, millest kuus on uuemad. Säilinud on külatänav, mis lõpeb karjateega koplis. Maastik on hooldatud. Osaliselt kruusastel ja liivastel nõmmedel asuvad väljad vahelduvad puisniitude ja metsasaludega. Külaasumites ja maastikus on säilinud palju kultuuripärandit, muu hulgas kolm rehielamut ja vana külatänav.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Külanimi tuleb sõnast "ala", mis tähendab 'allpool olev'.[3]

Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]

Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 26 inimest. Kõik olid eestlased.[4]

Arv Aasta
58 1939
59 1945
26 2011
24 2019

Talud[muuda | muuda lähteteksti]

1939. aastal oli külas 10 talukohta. Taludel oli 17 hobust, 24 veist ja 17 siga. 1945. aastal oli külas 14 talukohta.

Ala talud 1939 [5]

Talu number Talu nimi Suguvõsa
1 Andruse Teesma
2 Jürna Põder
3 Kopli Mägi
4 Malve Huus
5 Mardi Marro
6 Nigula Mägi
7 Peedu Alber
8 Priida Haav
9 Põllu Arro
10 Raba Tüür

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ala küla kuulus ajalooliselt Partsi mõisa alla. Leo Tiigi järgi on küla elanikest esimestena märgitud Sepe Janus (1564), pooladrik Janus Säpe ja pooladrik Säpe Jurgen (Sakla küla all, 1565), pooladrik Alla Janus (1567, 1577), pops Alla Jürgen (1584), pooladrik Ala Micku (1599).

Küla oli olemas 1698 ja seal oli viis talu (Ala by) [6]. 1835 võeti Ala külas perekonnanimed Alla, Alber, Herma, Juhhe, Kottus, Käbba, Lukk, Marro, Nest, Post ja Timmermann. [7]

Aastail 19531986 asus Jürna talus kolhoosi Rahu eest kontor. 1949. aastal asutati samas Sakala väikekolhoos. Sakala kolhoosi astus 13 peret, neist 28 täiskasvanut.

1977 liideti Ala Paladega, 1997 eraldati taas. Ühe aasta kandis ta nime Alaküla, aga sellenimelisi külasid on Eestis veel 4. Järgmisel aastal sai küla tagasi Ala nime.[3]

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Küla asustatud kirdepoolne külg jääb 700 meetri kaugusele Heltermaa–Kärdla maanteest. Viimasega ühendab teda Palade bussipeatuse juurest algav Palade–Tubala tee.

Ettevõtlus[muuda | muuda lähteteksti]

Küla piiresse jääb piimafarm, kus 2013. aasta seisuga oli 136-pealine lüpsikari.[8]

Külas asub majutusasutus Palade Retrovisiit.

Haridus- ja kultuurielu[muuda | muuda lähteteksti]

Uuendatud Andruse rehielamus töötab Palade lasteaed. Külas asus varem Palade raamatukogu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  3. 3,0 3,1 Eesti kohanimeraamat, lk. 33
  4. Statistikaameti andmebaas
  5. Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA, ERA.4320.2.166a
  6. Eestimaa näljahäda komisjoni materjalid 1698-1700; Rahvusarhiiv RA,EAA.1.2.943
  7. Pühalepa kihelkond: perekonnanimede raamat 1835; Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.1.341
  8. Sulev Matto pakub parimat piima. Maaleht, 6. august 2013. Vaadatud 20.08.2013