Jausa

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jausa

Elanikke: 116 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 2180[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 47′ N, 22° 42′ E
Jausa (Eesti)
Jausa

Jausa on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lõunaosas Väinamere rannikul. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Emmaste valda.

Küla piirneb põhjas Utu ja Kleemu, loodes Aadma, läänes Muda ning lõunas Valgu külaga.

Jausa on rahvapärimuse järgi Hiiumaa suurim küla.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Kohanime on mainitud 1564 kui Joosz dorp, 1565 Jaus by, 1587 Jawsar ja 1688 Jaustakülla. [3] Kohalikus murdes on kohanimi Jäusa.

Nime päritolu on selgusetu, see võib tuleneda isikunimest Jauß või liitnimest Jaosaar.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Läbi küla voolavad Jausa jõgi ja Mudaoja.

Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]

Elanike arv Aasta
271 1959
196 1970
166 1979
146 1989
128 2000
92 2011
116 2019

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jausa küla kuulus ajalooliselt Putkaste mõisa ja hiljem Aadma mõisa alla. Ajalooliselt on tegemist Käina kihelkonna külaga, mis Emmaste kihelkonna moodustamisega liideti Emmaste kihelkonnaga.

Esimesed kirjalikud allikad Jausa külast on aastast 1564.[4] 17251726 Läänemaa adramaarevisjonis asus külas 15 talu.

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Küla läbib Suuremõisa–Käina–Emmaste maantee, Aadmaga ühendab Jausametsa tee.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Jausa külas asuvad Tooma tuulik ja Jausa palvela.

Külas asus kõrts, mis hiljem muudeti postiagentuuriks.

1865 avasid Käina pastor Haller ja Vaemla mõisnik külas algkooli, mis 1927. aastaks kujunes 6-klassiliseks kooliks. [5]

Küla üks huvitavamaid hooneid on laevakapten Peet Juurmanni elamu, kus nõukogude ajal asus Ühtri kooli internaat.

Külas on sündinud ja seal koolis käinud kirjanik Herman Sergo (19111989) ja helilooja Paul Tammeveski. Külast on pärit Ernst Jaaksoni vanemad.

Ettevõtlus[muuda | muuda lähteteksti]

Jausas on asunud tarbijate ühistu pood, koorejaam ja vesiveski (Siimu vesiveski), mis kujunes Nõukogude ajal tööstuslikuks artelliks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  3. Marja Kallasmaa: artikkel Jausa Eesti kohanimeraamatus, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016
  4. Ilves, Arno; Juhkam, Meelis; Järva, Liivi; Karma, Tarmo; Klein, Merike; Koppel, Jürii; Ligi, Inna; Mutso, Mikk; Pruul, Tiit; Saue, Toivo; Siim, Kersti; Sillaste, Uku; Sülluste, Mati; Tahk, Jaanus; Tarang, Lembitu; Türnpu, Taimo; Vallau, Annika; Onemar, Andres; Kusmin, Jürgen; Tammla, Tuuli (2011). Hiiumaa pärandkultuurist; Saaremaa pärandkultuurist. Kärdla. Eesti Loodusfoto lk 18
  5. Ilves, Arno; Juhkam, Meelis; Järva, Liivi; Karma, Tarmo; Klein, Merike; Koppel, Jürii; Ligi, Inna; Mutso, Mikk; Pruul, Tiit; Saue, Toivo; Siim, Kersti; Sillaste, Uku; Sülluste, Mati; Tahk, Jaanus; Tarang, Lembitu; Türnpu, Taimo; Vallau, Annika; Onemar, Andres; Kusmin, Jürgen; Tammla, Tuuli (2011). Hiiumaa pärandkultuurist; Saaremaa pärandkultuurist. Kärdla. Eesti Loodusfoto lk 18