Ulja
|
See artikkel räägib Hiiumaa külast; Saaremaa küla kohta vaata artiklit Ulje. |
| Ulja | |
|---|---|
|
| |
| Pindala | 1,93 km² |
| Elanikke |
11 (31.12.2021)[1]  |
|
| |
| EHAK-i kood |
8656[2] |
| Koordinaadid | 58° 46′ N, 22° 38′ E |
  | |
 | |
Ulja on küla Hiiu maakonnas, Hiiumaa valla lõunaosas. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Emmaste valda.
Ulja piirneb põhjas Muda küla, läänes Harju ning lõunas ja idas Valgu külaga.
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Kohanime aluseks on isikunimi Uljas. [3] Kohanime on esmamainitud 1660 kujul Ulia.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Ulja lääneosa piirneb Prassi kraaviga. Külas asub Ulja karjäär.
Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]
| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 26 | 1959 |
| 20 | 1970 |
| 16 | 2000 |
| 12 | 2011 |
| 11 | 2021 |
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ulja piirkond kuulus ajalooliselt Emmaste mõisa alla. Läänemaa 1725–1726 adramaarevisjoni alusel oli Tärkma külas talunikud Ulja Jako Michel ja Ulja Jako Peter.
Uljas toimus 1917 lahing Venemaa ja Saksamaa vägede ning 1941 Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vägede vahel.
Ulja kuulus 1977–1997 Valgu koosseisu.
Taristu[muuda | muuda lähteteksti]
Küla piirneb kagus Suuremõisa–Käina–Emmaste maanteega, kus asub Ulja bussipeatus ja algas Valgu–Lelu–Leemeti tee.
Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]
Uljas asus klubihoone, mis hiljem muudeti puutöökojaks ja praegu on pärandkultuuriobjektina kaitse all.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 22.02.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Ulja" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
