Kalevipoeg (tegelane)

Allikas: Vikipeedia
Kristjan Raua "Kalevipoeg põrgu väravas" (1935)

Kalevipoeg on eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Eeposes "Kalevipoeg" väidetakse, et kohati on teda tuntud ka nimega Sohni.

Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod (näiteks Kalevipoja künnivaod Kiku küla lähedal), piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid.

Kalevipojaga seotud kohti Friedrich Carl Hermann Kruse teoses "Ur-Geschichte des Esthnischen Volksstammes…" lk 651

Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipojale on mõne tegevusliini poolest (mõõk, Pohjola isand ja Soome sepp, saarepiigad, põhjaretked jms) lähedane Kalevala Lemminkäinen.

Johan Cajanuse (1663) järgi elas vanal ajal Calava nimeline hiid, kellel oli 12 poega, kellest nimepidi on teada Soini, Hiisi ja Kihavanskoinen.[1]

Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel.

On arvatud, et Kalevipoeg tegutses pronksiajal. Vana Kalev võis olla sepp ning tegutseda Toompea või Iru linnuse kandis.[2]

Kalevipoeg kunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Skulptuurid Kalevipojast[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. M. J. Eisen. Kalevipoja esi-isad. s. a. Lk. 14–15.
  2. Ivo Karlep: "ARHEOLOOG: Kalevipoeg tegutses pronksiajal" Pealinn, 25. oktoober 2021

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]