Rulasõit

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Slide (Frontside Lipslide)

Rulasõit (ka rulaga sõitmine, rulatamine) on spordiala ja harrastus, kus liikumiseks ja trikkide tegemiseks kasutatakse rula.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rulatamise juured on tulnud lainelauasõidust (inglise surf). Sellega kaasneb ala algeline nimetus, sidewalk surfing.

Esimene grupp, kes tegi rulatamise ajaloos mitu evolutsiooni, on Z-Boys, Venice (California, USA). Bones Brigade'i tiim tegi aga hämmastavad videod, millega viis rulakultuuri massidesse.

Esimene põlvkond[muuda | muuda lähteteksti]

Esimeses generatsioonis valitsesid savirattad ning laudu pidi ise tegema, ehk saagima nurgad jms. välja. Sellel ajal oli rula kvaliteet väga halb. Savirattad panid rula automaatselt seisma kui vastu kõige väiksemadki kivi sõitsid. Tänapäeval on laagrid kestade sees, tol ajal veel kestades ei olnud. Kui üks laager sõidu ajal välja tahab lennata, jääb see suure tõenäosusega ratta vahele kinni ning jällegi toimub järsk pidurdus. Rulataja muidugi kukkus rulalt maha, nagu kaltsunukk. Spetsiaalseid rulatrukke polnud ka saadaval, seega pidi ostma paar rulluiske ja sealt maha võtma trukilaadsed asjad. Kuna tol ajal oli rulatamine nii ohtlik, siis see isegi keelati osades linnades ära. Aastal 1965 suri rulaindustratsioon täielikult välja ja sellega ka lõpetades esimese generatsiooni.

Teine põlvkond[muuda | muuda lähteteksti]

1970. aastal hakkas Frank Nasworthy tootma uuest materjalist rattaid, mis olid tehtud polüuretaanist. Kuna rattad nüüd veeresid paremini ja haare oli ka hea, siis rula populaarsus aina tõusis. Firmad hakkasid rohkem investeerima uude kasvavasse sporti ning hakati tootma spetsiaalseid rattaid, trukke, laudu ja muud sellist. Kuna rulaosade kvaliteet paranes, sai hakata ka uusi trikke leiutama. Kõige enam arendas trikke Z-boys – grupp, kes viis rulasõidu vertikaalsesse seina sõites, kuiva tühja basseini aasta 1976 California osariigi põuas.

Kuna uued trikid olid enamasti ohtlikud, hakkasid tolle aja rulaparkide (skatepark'ide) omanikud kindlustusega seotud süüdistusi saama. Sellega kaasnes massiline rulaparkide kinnipanek ja 1980. aastaks oli rulakultuur jälle välja surnud.

Kolmas põlvkond[muuda | muuda lähteteksti]

See generatsioon eksisteeris 1980.–1990. aastateni. Uued rulafirmad hakkasid edendama oma kunsti. Tollel ajal olid põhilised obstaaklid vert rämbid. Vertramp või verträmp on hobuserauakujuline, ent keskelt on lahti tõmmatud ja horisontaalset pinda vahele pandud. Sõna vert tuleb vertikaalist, kuna rambi ots on täpselt 90 kraadi maapinna suhtes. 1978. aastal leiutati trikk ollie Alan Gelflandi poolt. Ollie põhimõte on laud saada õhku ilma käsi kasutamata, ainult jalgu. See tagas vertides kõrgemaid hüppeid, ehk aire. Kuna vert oli väga popullaarne, siis tehti rulasid väga laiade laudadega ning suurte ratastega. Ent rulaparke polnud ikka palju, paljudes kohtades selline asi lihtsalt puudus. Sellega tekkis uus rulaliik, street. Ehk tänavasõit. Sellega kaasnes järjekordne revolutsioon, kus laua, rataste ja trukkide kuju uuendati/muudeti.

Kolmanda generatsiooni lõpp on 1990. aastate algus maailma majanduslanguse tõttu.

Tänapäeva põlvkond[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva lauakuju juures domineerib trikk ollie. Enamik laudadest on 7,5–8 tolli laiad. Tehakse ka lastelaudu laiusega 6,5–7,5 tolli ning ikka tehakse ka vertrulalaudu, mille laius on 8–9 tolli.

Rattad olid vanasti suhteliselt pehme koostisega, neil oli haare maksimaalne. Mis tegelikult osutus negatiivseks ja tänapäeval on enamik rattaid poolkõvad. Kõvadus tagab parema tulemuse, näiteks slidei, ehk libisemist teha. Suurus on ka muutunud. Nüüd tehakse rattaid väiksemana kui vanasti, 50–55 mm tavaliselt. Kuna rattad on väiksemad ja kergemad saab lauda flippida ehk pöörlema panna paremini.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]