Arnold Friedrich Johann Knüpffer
| Arnold Knüpffer | |
|---|---|
 Knüpffer enne 1843. aastat. (A. G. W. Pezold) | |
| Sünniaeg |
5. juuli (vkj. 24. juuni) 1777 Juuru kirikumõis, Harjumaa |
| Surmaaeg |
15. oktoober (vkj. 3. oktoober) 1843 Kadrina, Virumaa |
| Alma mater | Jena ülikool |
| Elukutse | vaimulik |
Arnold Friedrich Johann Knüpffer (5. juuli (24. juuni vkj) 1777 Juuru kirikumõis, Harjumaa – 15. oktoober (3. oktoober vkj) 1843 Kadrina, Virumaa) oli baltisaksa päritolu Eestimaa vaimulik, rahvaluule- ja keeleuurija.
Lisaks jumalasõna kuulutamisele andis ta panuse eesti keele grammatika ja rahvaluule uurimisse. Kadrina ümbrusest kirjutas ta üles umbes 500 regivärsiteksti ja rohkesti Kalevipoja-ainelisi muistendeid. Rosenplänteri ajakirjas Beiträge avaldas ta palju ülevaateid eestlaste müütide, ajaloo, keele, rahvaluule, kooli ja muu eluolu alalt. Knüpffer rajas eesti keele tuletusõpetuse ja soovitas 1817 eesti keele grammatika aluseks võtta mitte ladina, vaid soome keele grammatika; eestikeelses luules soovitas kasutada regivärsi vormi. Ta uuris ja avaldas eesti rahvaluulet, keelt ja kombeid käsitlevaid kirjutisi. Muuhulgas tõlkis ta põhjaeesti murdesse 1832. aastal kehtestatud agenda, andes sellega aastakümneteks kuju jumalateenistuste pidamiseks.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Päriolu ja haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Arnold Friedrich Johann Knüpffer sündis Juuru kirikumõisas pastori Friedrich Gustav Knüpfferi ja Beata Christine Knüpfferi (sündinud Tideböhl) pojana. Tema vanaisa Arnold Johann Knüpffer oli samuti pastor.
Ta õppis Tallinna toomkoolis 1787–1794 ning aastatel 1794–1797 Jena ülikoolis teoloogiat.
Vaimuliku ja keeleuurijana
[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast stuudiumi oli Knüpffer koduõpetaja Eestimaal, kuni ta 1800. aastal ordineeriti Kadrina Katariina koguduse pastoriks. Sellele ametikohale jäi ta kuni surmani.
1803. aastast oli ta abielus Sophie Krafftiga.
Aastatel 1817–1833 oli ta Eestimaa konsistooriumi assessor ja esimene Eestimaa kindralsuperintendent aastatel 1833–1834. Viimasest ametist astus ta tagasi, kuna ei soovinud loobuda kogudusest.
Ta oli Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ristija.
Knüpffer oli Rakvere linna heakorrakomisjoni esimees, Isamaaliste Sõprade Eesti Ühingu liige, Õpetatud Eesti Seltsi auliige (1841. aastast) ja Eestimaa Kirjanduse Ühingu liige (1842. aastast).
Ta suri 1843 ja on maetud Kadrina kirikuaeda.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Arnold Friedrich Johann Knüpffer |
- Arnold Friedrich Johann Knüpffer veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- Eesti biograafiline andmebaas ISIK
- Eesti monumentide e-kataloog
- Arnold Friedrich Johann Knüpffer Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA