Udriku mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mõisa peahoone. Vaade läänest
Mõisa peahoone. Vaade põhjast
Mõisa piirdemüürid

Udriku mõis (saksa keeles Uddrich) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, mis kuulus mõisa loomisest kuni 1919. aasta võõrandamiseni Rehbinderitele pärusmõisana. Tänapäeval asub kunagine mõis Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis Polli ja Udriku mõisa 1628. aastal Harju-Viru õiguse järgi Elisabeth von Rehbinderile (sünd von Vietinghoff) tema surnud mehe Bernhard von Rehbinderi (–1626) teenistuse eest. Udriku mõis eraldati Rehbinderite Polli mõisast 1642. aastal, Bernhard von Rehbinderi poegade Heinrich ja Bernhard von Rehbinderi poolt isa pärandi jagamisel, kui Heinrich von Rehbinder sai Udriku mõisa ja küla, Bernhard von Rehbinder (– 20. august 1656) aga Polli mõisa.[viide?]

17. sajandi lõpust alates olid omanikeks Udriku vabahärra Heinrich von Rehbinder (1604–1680), tema poeg vabahärra Otto von Rehbinder (u 1640–1710), tema poeg vabahärra Gustav Magnus von Rehbinder (u 1673–1734), tema poeg, leitnant ja vabahärra Heinrich Johann von Rehbinder (1710–1756), tema vend, Saksi-Weimari kammerhärra ja riiginõunik krahv Otto Magnus von Rehbinder (1727–1792), 1781. aastast tema poeg Virumaa kreisimarssal krahv Gustav von Rehbinder (1756–1826), tema poeg maanõunik ja haagikohtunik krahv Karl von Rehbinder (1793–1851), 1853. aastal tema poeg Eestimaa rüütelkonna peamees krahv Reinhold von Rehbinder (1831–1905) ning 1906. aastast krahv Heinrich von Rehbinder (1860–1929), kes jäi ka viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks enne 1919. aasta maareformi.[1]

Udriku mõisas toodeti[2]juba 1808. aastast kalevit, tooraineks oli meriinolammaste vill.

Mõisa piirkonnas asunud külad[muuda | muuda lähteteksti]

  • (saksa Nagall)
  • (saksa Meaküll)
  • (saksa Tocklop)[3]
Mõisa park
Mõisa park
Mõisa karjalaut

Mõisast valdadeks[muuda | muuda lähteteksti]

1866. aastal moodustati Udriku mõisale kuulunud maadest Kadrina kihelkonda kuulunud Undla vald (Undel) ja Udriku vald (Uddrich). 17. oktoobril 1866 liideti Udriku vallaga ka Ilmastu, kuid 21. novembril 1866 liitmisotsus tühistati. 1893. aastal liideti Udriku vald Undla vallaga ühiseks Undla vallaks.[viide?]

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Esinduslik peahoone valmis aastail 17961803 Virumaa kreisimarssal krahv Gustav von Rehbinderi eestvõtmisel. Kahekorruselise klassitsistliku kivihoone fassaadi keskosas on nelja joonia sambaga kolmnurkviiluga portikus. Härrastemaja kaunistavad hammaslõikeline friis ning akende kohal paiknevad kolmnurkfrontoonid.[viide?]

Portikuse ees seisavad kaks malmlõvi, mis on osaliselt kahjustatud.[viide?]

Mõisa peahoones tegutseb hooldekodu.[4]

Lisaks peahoonele kuulub Udriku mõisakompleksi ka mitu kõrvalhoonet, mis kuuluvad kultuurimälestiste hulka:

Mõisa kalmistu[muuda | muuda lähteteksti]

Kalmistu jääb mõisa peahoone eest linnulennult umbes 650 m kaugusele kirdesse.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Udriku mõis (Kadrina khk)
  2. Siim Sultson, Tekstiilitööstus kui Eesti tööstuse teerajaja, Äripäev, 15. november 2006
  3. Kommissionwackenbuch
  4. Udriku mõisa peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris
  5. Udriku mõisa karjalaut 1 kultuurimälestiste riiklikus registris
  6. Udriku mõisa karjalaut 2 kultuurimälestiste riiklikus registris
  7. Udriku mõisa kelder kultuurimälestiste riiklikus registris
  8. Udriku mõisa kasvuhoone kultuurimälestiste riiklikus registris
  9. Udriku mõisa meierei kultuurimälestiste riiklikus registris
  10. Udriku mõisa viinavabriku varemed kultuurimälestiste riiklikus registris

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]