Kolu mõis (Kadrina)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mõisa peahoone

Kolu mõis (saksa keeles Heinrichshof, Heinrichshof in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Lääne-Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõisasüda Lääne-Virumaal Kadrina valla Kolu küla territooriumil.

Kolu (Kaloby) on esmakordselt mainitud 1482. aastal, esmased mõisahooned rajati 1772. aastal major Andreas Magnus von Baeri poolt, kes nimetas mõisa oma isa Heinrich Baeri auks Heinrichshofiks.

Mõisaomanikud[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrvalhoone

Kolu mõis sai iseseisva majandusüksusena alguse 1772. aastal, mil ta eraldati naabruses asuvast Vohnja mõisast ning Andreas Magnus von Baer müüs Vohnja mõisa juurde kuulunud Kolu mõisa assessor Bernhard Georg von Bielskyle, hinnaga 24 000 rubla.

1776. aastal müüs Berend Georg von Bielsky Kolu mõisa major Karl Justin von Hagemeisterile, 30 000 rublaga, kes müüs mõisa aga juba 1777. aastal leitnant Friedrich Jacob von Steinheilile, kes müüs mõisa 1779. aastal haagikohtunik Steen Jöran von Manderstiernale 30 700 hõberubla eest.

1787. aastal pantis Steen Jöran von Manderstierna Kolu mõisa leitnant Heinrich Friedrich von Kursellile 45 aastaks, hinnaga 25 000 rubla; 1791. aastal loovutas Heinrich Friedrich von Kursell mõisa pandiõiguse kreisimarssal Alexander Philipp von Satzale, hinnaga 26 000 hõberubla; 1796. aastal loovutas Salza Kolu mõisa pandi kammerhärra ja ooberst Karl August von Bergile alates 1797. aasta lihavõtetest, hinnaga 50 000 hõberubla, kes omakord aga loovutas Kolu mõisa pandi leitnant Otto Magnus von Tollile, hinnaga 40 000 hõberubla + 10 000 bankorubla.

1799. aastal loovutas Otto Magnus von Toll pandi leitnant Karl Konrad von Vietinghoffile, hinnaga 60 000 hõberubla + 2 000 bankorubla inventari eest.

1815. aastal pantis von Vietinghoff Kolu mõisa major Adrian Heinrich von Hagemeisterile, kelle isa Karl Justin oli 1776. aastal olnud juba Kolu mõisa omanik. Adrian Heinrich von Hagemeister pärandas pandiõiguse oma vennale Magnus Karl Hagemeisterile, kes 1823. aastal pantis mõisa Hans Heinrich Martensonile koos kaasomandiõigusega Vohnja mõisa metsale kümneks aastaks. Panditehingu väärtus 131 500 bankorubla, sellest 6500 rubla inventari eest.

1837. aastal omandas avalikule müügile pandud pandiõiguse Kolu mõisale kaardiväe eruleitnant krahv Ferdinand von Tiesenhausen, kes pantis mõisa 1853. aastal parun Gotthard Eugen von Ungern-Sternbergile kolmeks aastaks, hinnaga 55 000 hõberubla, 1856. aastal omandas parun Gotthard Eugen von Ungern-Sternberg mõisa pandilepingu muutmisega müügilepinguks, mille kinnitas Eestimaa Ülemmaakohtu otsus.

1895. aastal kinkis Gotthard Eugen von Ungern-Sternberg Kolu, väljaarvatud juba müüdud kuid üleandmata talud, oma pojale Ernst von Ungern-Sternbergile[1].

Ernst von Ungern-Sternberg oli ka mõisa viimane omanik enne 1919. aastal mõisa võõrandamist.

Aastatel 1922–1971 tegutses mõisas kool, hiljem elasid seal kolhoosi töölised.

1997. aastal omandas mõisavaremed ettevõtja Jaanus Reisner.[2]

Mõisahooned[muuda | muuda lähteteksti]

Kiviaia taastamise koolitus Kolu mõisas 12.–13. septembril 2014

Mõisahooned ehitati 1860. aastatel Narva Kreenholmi arhitekti Paul Alishi projekti järgi, kelle projekti kohaselt ehitati ka kahekorruseline uusgooti stiilis nurgatorniga peahoone.

1905. aasta rahutuste käigus põletatud mõis taastati uusgooti stiilis, kuid senisest väiksema ja ühekorruselisena.

1970.–1980. aastatel lagunesid mõisahooned tugevalt ning muutusid praktiliselt varemeteks, kuid hoone on tänapäeval eravalduses ning enamjaolt taastatud.

1997. aastal omandas Kolu mõisa mõisavaremed Reisneri perekond, kes on mõisa taastanud ja peremõisana kasutusele võtnud.[2] Mõisahoones on pinda 800–900 ruutmeetrit ning seda ümbritseb kaunis park vanade puude ja allikatega.[2] Renoveerimistöid lihtsustas asjaolu, et mõis ei ole muinsuskaitse all.[2]

Külad mõisapiirkonnas

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]