Lasila mõis
Lasila mõis (saksa keeles Lassila) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal. Praegu asub endine mõisasüda Lasila külas Rakvere vallas Lääne-Viru maakonnas. Praegu tegutseb mõisa härrastemajas Lasila põhikool[1].
Lasila mõis eraldati 17. sajandil Vohnja mõisast[1]. 19. sajandi algul oli mõis von Baeride omanduses. Kuulus bioloog Karl Ernst von Baer[2] veetis seal osa oma lapsepõlvest. Hiljem kuulus mõis von Ungern-Sternbergidele ja von Rentelnidele. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta maareformi oli Ernst von Renteln.Peahoone valmis 1862. aastal. Peahoone on puhta vuugiga, mitmete tornide ja tornikestega historitsistlik tellisehitis. Samuti leidub hoonel uusgooti ja uusrenessansi sugemeid. [3]
Praegune mõisa härrastemaja ehitati 1880. ja 1890. aastatel[1]. Arhitektuuriliselt on mõisa härrastemaja uusrenessansi ja uusgooti stiilis[4].
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Lasila mõis on olnud minevikus olnud pikemat aega kahe perekonna omanduses. Esmalt sai 1752. aastal Lasila mõisa omanikuks Heinrich Johann von Baer, kelle üks lastest sündis Lasila mõisas. 1787. aastal sai mõisa, pärandi kaudu, Karl Heinrich von Baer. Peärast tema surma pani tema lesestunud naine Ernestine von Baer mõisa 10 aastaks panti. Albert Moritz Eduard von Ungern-Sternberg (1798–1841) ostis mõisa 1830. aastal. 31 aastat hiljem omandas mõisa Rudolph Robert Wilhelm von Ungern-Sternberg (1837–1897), kes oli Albert Moritzi poeg. Rudolphi mõisavalitsuse ajal uuendati peahooneid ja kõrvalhooneid. Rudolph suri 1897. aastal ja mõis jäi tema lesele Isabella Olga von Ungern-Stenbergile ja tema lastele. 1907 sai mõisa omanikuks Rolf Eduard Clemens von Ungern-Stenberg.[5]
Enne mõisa võõrandamist oli selle viimane omanik Otto Ernst August von Renteln, kes omandas mõisa 1912.[5]
Lasila mõis oli 19. sajandil peamiseks tootmisharuks kartuli ja teravilja kasvatamisel. Mõisa alal kasvatati lehmi, viinaköögis toodeti viina, mida müüdi Peterburis, Narvas ja kohalikes kõrtsides.[5]
Lasila mõisa peahoone ees asub suur tiik, üle selle viinavabrik, eemal karjalaudad ja kuivati. Samuti ümbritseb peahoonet park. Mõisas on saal, söögituba, teenijatetuba, magamistoad, lastehoidjatuba, külalistetuba, köök, pesuköök, aedniku korter jne.[5]
Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeval on Lasila mõis saanud koolimajaks, kus asub Lasila põhikool.[5] Põhikooli töö käib kahes majas: mõisamaja ja uus algklasside maja, mis valmis 2012. Mõisa ees oleva tiigi kaldal on Karl Ernst von Baeri mälestuskivi. [6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Kultuurimälestiste riiklik register (vaadatud 16.03.2013)
- ↑ "Karl Ernst von Baer". Vaadatud 06.12.2021.
- ↑ "Lasila mõis". Vaadatud 06.12.2021.
- ↑ Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 280.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 "Mõisablogi". Vaadatud 8.12.2021.
- ↑ "Lasila põhikool". Vaadatud 8.12.2012.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lasila mõis |
- Lasila mõis kultuurimälestiste riiklikus registris
- Lasila mõis Arhiivikool
- Lasila mõis Eesti mõisaportaalis
- Lasila mõis (Kadrina khk), Kinnistute register
- Lasila mõisa lugu Mõisablogis
- Karl Ernst von Baer Vikipeedia
- Lasila põhikool
Kirik: Kadrina
Mõisad: Arbavere mõis | Eigu mõis | Hulja mõis | Hõbeda mõis | Imastu mõis | Ilumäe mõis | Jõepere mõis | Jõetaguse mõis | Kadrina kirikumõis | Kihlevere mõis | Kolu mõis | Kruusimäe mõis | Kõrve mõis | Lante mõis | Lasila mõis | Liblika mõis | Liigvere mõis | Lepiku mõis | Loksu mõis | Muike mõis | Muusi mõis | Mõndavere mõis | Neeruti mõis | Oonurme mõis | Pala mõis | Pakitu mõis | Palmse mõis | Polli mõis | Pressi mõis | Päri mõis | Saksi mõis | Sakussaare mõis | Sinnepali mõis | Soomukse mõis | Tuimõisa mõis | Tõdva-Kõnnu mõis | Udriku mõis | Undla mõis | Uku mõis | Vandu mõis | Vasivere mõis | Vatku mõis | Vohnja mõis | Võduvere mõis | Võsu mõis