Reiner Brocmann

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib juhuluuletajast; tema poja kohta vaata artiklit Reiner Brockmann noorem

Reiner Brocmann A.gif
Aleksandriinis koostatud eestikeelne pulmalaul.

Reiner Brocmann (esineb ka nimekujudel Brockman ning Broocmann; 28. aprill 1609 Schwaan-Gränzdorf, Mecklenburg9. detsember 1647 Kadrina, Virumaa) oli pastor, juhuluuletaja ja tõlkija. 1637. aastal avaldas ta esimese teada oleva eestikeelse pulmalaulu.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis Schwaan-Gränzdorfis (praeguse haldusjaotuse järgi Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal). Ta õppis Hamburgi gümnaasiumis, seejärel (immatrikuleerus oktoobris 1623) Rostocki Ülikoolis. Ta oli aastatel 16231639 Tallinna gümnaasiumis kreeka keele professoriks, lahkus 12. veebruaril 1639 gümnaasiumist (lahkumisel peetud kõne Discursus Valedictorius - De Natur et Constitutio historiae trükiti Tallinnas Heinrich Westphali trükikojas).

Reiner Brocmann oli aastatel 16391647 Kadrina Katariina koguduse õpetaja. Eestimaa konsistooriumi assessoriks ning Narva-Alutaguse praostkonna ja Viru praostkonna abipraostiks sai juulis 1642, praostiks valiti 26. veebruaril 1643[1].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Reiner Brocmanni isa, magister Reiner Brockmann (1568–1626), oli pastor Schwanis, Gränzdorfis ja Wigendorfis (Mecklenburgis); poeg, Reiner Brocmann (u.1640–1704), oli Laiuse Püha Jüri koguduse pastor; pojapoeg, Reiner Broocmann (1677–1738) oli pastor Laiusel, sõjaväeõpetaja, hiljem pastor Norrköpingis.

Herbert Salu romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

Reiner Brocmanni elukäigu ainetel on Herbert Salu kirjutanud romaanid "Lasnamäe lamburid" (Lund 1978) ja "Siiditee serval" (Lund 1986), mõlemad romaanid koos ilmusid aastal 2000 (Eesti Raamat, Tallinn) Eesti romaanivara sarjas.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Teosed. Opera. Werke" (tekst eesti, saksa, ladina ja kreeka keeles; kokkuvõte ja sisukord saksa ja inglise keeles). Koostanud ja toimetanud Endel Priidel. Ilmamaa, Tartu 2000, 436 lk

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaja Altof, "Reiner Brockmann Tallinnas ja "Lasnamäe lamburid"" – Looming 1987, nr 11, lk 1556–62
  • Biograafilist Reiner Brockmanni kohta (kommenteerinud Kaja Altof) – Keel ja Kirjandus 1987, nr 12, lk 739–742
  • Endel Priidel, "Tagaotsitav Reiner Brockmann" – Akadeemia 1995, nr 7, lk 1403–13
  • Kristiina Ross, "Reiner Brockmann – vaimulik tõlkija või Lasnamäe lambur" – Vikerkaar 2001, nr 4, lk 86–90
  • Jana Orion, Kristi Viiding, "Se keick / kumb igganess magister Brockmann teggi..." (Brockmanni Teoste arvustus) – Keel ja Kirjandus 2001, nr 11, lk 797–805
  • Reet Neithal, "Reiner Brockmannist ja eesti (tõlke)luule vanusest" – Keel ja Kirjandus 2005, nr 2, lk 92–98

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]