Kadrina kirik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kadrina Katariina kirik
Kadrina kirik.jpg
Kadrina kirik juulis 2009
Üldandmed
Liigitus Sakraalhoone
Ehituse lõpp 15. sajandi keskpaik
Renoveeritud 1990 ja 2000 alguses
Koordinaadid 59° 20′ 29,2″ N, 26° 7′ 43,8″ E

Kadrina Katariina kirik on Eesti kindluskirik Lääne-Viru maakonnas Kadrinas. Kirikut kasutab EELK Viru praostkonna Kadrina Katariina kogudus.

Kadrina Katariina kirik oli Kadrina kihelkonna peakirik. Algselt kandis kirik nimetust Tristfer (kirikuraamat 1595). Kirikul oli ka abikirik, kabel Ilumäel ja Viitna järvede ja Viitna kõrtsi juures. Kirik hävitati Põhjasõjas 1702. aastal ning taastati hiljem.

Nii kirik kui ka seda ümbritsev kirikuaed on arvatud kultuurimälestisteks.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kadrina kirik on hilisgooti sakraalehitis, mille algkavatis koosnes nelinurksest kooriruumist ning kaks korda pikemast laiast pikihoonest. Hoone välisnurkadel on kantkividest nurgaketid. Pikihoone oli algselt võlvimata, kuid koori katab roieteta ristvõlv. Võidukaar on ehitatud puhtaist kantkividest, selle madal teravkaar toetub lühikestele palendipiilaritele. Võidukaare esikülje faasitud servad lõpevad reljeefse kolmiklehega. Koori idaseinas on suur nelinurkne sakramendinišš. 15. sajandi lõpus kaeti ka pikihoone roieteta ristvõlvidega ja kindlustati tugipiilaritega. Hoonel on kolm sissepääsu, peaportaal läänes, eeskodadega sissepääsud ka lõuna- ja põhjaküljel.

Interjööris on hilisemate lubjakihtide all säilinud dekoratiivsed seinamaalingud hiligooti ja barokkstiili perioodist.

Sisustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kirikus on Läti tisleri Karlis Hermanise 19. sajandi II poolel lõigatud oreliprospekt, mis toodi Kadrinasse 1895. aastal Peterburi Jeesuse kirikust[1].

Altarimaal "Ristilt võtmine", mis on pärit 19. sajandi I poolest, on muinsuskaitse all alates 1984. aastast.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EESTI EVANGEELIUMI LUTERIUSU KIRIKUD. Toimetanud Bruno Ederma, Asta Jaik. Konstantin Jaik'i kirjastus Tartu 1939

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]