Hannes Alfvén
Hannes Olof Gösta Alfvén (30. mai 1908 Norrköping – 2. aprill 1995 Djursholm, Danderydi vald) oli rootsi plasmafüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat (1970).
Tema põhiline uurimisvaldkond oli plasmafüüsika.[1] Ta avastas magnetohüdrodünaamikalained (mis nimetati hiljem tema auks Alfvéni laineteks) ja töötas välja magnetohüdrodünaamika kontseptsiooni. Tal on uurimusi Van Alleni kiirgusvööndi, virmaliste, Maa magnetväljas toimivate magnettormide, Maa magnetosfääri ja Linnutee galaktika plasma dünaamika alalt. Nobeli auhinna (jagas seda Louis Néeliga) sai ta alusuuringute eest magnetohüdrodünaamikas ja nende tulemusliku rakendamise eest plasmafüüsika alamvaldkondades[2].
1965. aastal esitas ta koos Oskar Kleiniga Suure Paugu teooriale alternatiivse kosmoloogilise mudeli (Alfvéni-Kleini kosmoloogia).
Haridus- ja töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta lõpetas Uppsala Ülikooli ja kaitses samas 1934. aastal doktoriväitekirja elektromagnetlainete teemal. Samal aastal sai ta samas ülikoolis dotsendiks.[3] Aastatel 1940–1945 töötas ta Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis teoreetilise elektrotehnika professorina, 1946–1963 elektroonikaprofessorina ja 1963. aastast plasmafüüsika professorina.
1967. aastal lahkus ta Rootsist. Esialgu viibis lühikest aega Nõukogude Liidus, sealt siirdus Ameerika Ühendriikidesse, kus töötas California Ülikoolis San Diegos ja Lõuna-California Ülikoolis elektrotehnika osakonnas. 1988. aastal naasis Rootsi[3].
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1947 – valiti Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks
- 1947 – valiti Rootsi Kuningliku Inseneriteaduste Akadeemia liikmeks
- 1958 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia välisliikmeks
- 1962 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia välisliikmeks (füüsika alal)
- 1966 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks (geofüüsika sektsioon)[4]
- 1967 – Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal
- 1970 – Nobeli füüsikaauhind
- 1971 – Lomonossovi-nimeline kuldmedal
- 1971 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi (APS) välisliikmeks
- 1972 – valiti India Teaduste Akadeemia välisliikmeks[4]
- 1974 – valiti Jugoslaavia Teaduste Akadeemia välisliikmeks[4]
- 1979 – Diraci medal
- 1980 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
- 1988 – William Bowie medal
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Tema järgi on nimetatud asteroid. Tema auks annab Euroopa Füüsikaühing (EPS) alates 2000. aastast välja plasmafüüsika valdkonnas Hannes Alfvéni auhinda ja alates 2004. aastast Euroopa Geoteaduste Liit (EGU) planetoloogia valdkonnas Hannes Alfvéni medalit.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta valdas rootsi, inglise, saksa, prantsuse ja vene keelt, vähesel määral ka hiina ja hispaania keelt. Ta huvitus teadusajaloost, Idamaade filosoofiast ja religiooniteadusest.
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- Cosmical Electrodynamics, International Series of Monographs on Physics, Oxford: Clarendon Press, 1950
- Atomen, människan, universum, Aldus (1964)
- Världen – spegelvärlden: Kosmologi och antimateria (1966)
- Living on the Third Planet, (1972). ISBN 0-7167-0340-8
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Hannes Alfvén - Facts. nobelprize.org
- ↑ The Nobel Prize in Physics 1970. nobelprize.org
- ↑ 3,0 3,1 Hannes Olof Gösta Alfvén. groups.dcs.st-and.ac.uk
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Hannes Alfvén. plasma-universe.com
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hannes Alfvén |
- Hannes Alfven (1908–1995). tmgnow.com
- Hannes Alfvén – Biographical. nobelprize.org