Planetoloogia
Planetoloogia ehk astrogeoloogia ehk planetaargeoloogia on teadusharu, mis uurib planeete, komeete, asteroide ja teisi sarnaseid taevakehi.
Tavaliselt peetakse planetoloogia all silmas väljaspool Maad asuvate teiste Päikesesüsteemi taevakehade uurimist. Planetoloogia tekkis siis, kui Maa uurimisel kogutud teadmisi ja tehnikat hakati kasutama teiste taevakehade uurimiseks. Seega on planetoloogia justkui maateaduste laiendus väljapoole Maad. Planetoloogiat peetaksegi maateaduste alldistsipliiniks, kuigi loogiliselt võttes võiks olla ka vastupidi.
Põhimõtteliselt ei piirdu planetoloogia uurimisväli vaid Päikesesüsteemiga, kuid väljaspool Päikesesüsteemi asuvate planetaarsete taevakehade ehk eksoplaneetide kohta on teadmised suure kauguse tõttu seni väga kehvad ning uurimine raskendatud.
Algselt nimetati planetoloogiaks Kuu ja teiste lähemate planeetide ning nende kuude pinnavormide uurimist.[1]
1962. aastal defineeris soome geokeemik Kalervo Rankama planetoloogia kui universaalse teadusharu, mis uurib planeetide, nende looduslike kaaslaste ja teiste sarnaste taevakehade konfiguratsiooni, aineringeid ja sellega kaasnevaid energiamuundumisi Päikesesüsteemis ning võimalikes teistes planetaarsetes süsteemides.[2] Sellega üritas Rankama lõpetada segaduse, mis saatis termineid "astrogeoloogia" ja "planetaargeoloogia", pakkudes nende asemele uue termini "planetoloogia".
Sellegipoolest käsitletakse planetoloogiat mõnikord eraldi astrogeoloogiast ehk planetaargeoloogiast. Sellise käsitluse korral mõistetakse planetoloogiat laiema teadusharuna, mis käsitleb ka teemasid, mis otseselt geoloogia alla ei kuulu.[3] Piir planetoloogia ja planetaargeoloogia vahel on siiski niivõrd ähmane ja uurimisväli suures osas kattuv, et sageli peetakse neid sünonüümideks.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Jackson, J. A. (1997). Glossary of Geology (4. trükk). Alexandria, Virginia: American Geological Institute. Lk 491. ISBN 0922152349
- ↑ Rankama, K. (1962). Planetology and geology. Geological society of America. Bulletin, v.73. Lk 519–520.
- ↑ Wilhelms, Don E. (1997). Astrogeology. Entsüklopeedias Shirley, James H. & Fairbridge, Rhodes W. (Toim.), Encyclopedia of Planetary Sciences (Encyclopedia of Earth Sciences Series). Springer. Lk 46. ISBN 0412069512