9. Üksik Jalaväepataljon

Pärnu Kaitsepataljon 9. Jalaväepolk 9. Üksik Jalaväepataljon
Tegev	1918–1940
Riik	Eesti Vabariik
Kuuluvus	Eesti Rahvavägi 2. Diviis, 3. Diviis Eesti Kaitsevägi Eesti sõjavägi 2. Diviis
Haru	Eesti maavägi
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon/polk/pataljon
Garnison/staap	Pärnu Garnison
Tähtpäevad	16. jaanuar
Lahingud	Eesti Vabadussõda Lõunarinne Landesveeri sõda Viru rinne Operatsioon Valge Mõõk Krasnaja Gorka operatsioon

9. Üksik Jalaväepataljon (algselt Pärnu Kaitsepataljon ja 9. Jalaväepolk) oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väeosa Pärnus.

Polgu, hilisema üksikpataljoni asutamise päevaks loeti 16. jaanuari 1919. aastal, 4. mail 1919. aastal nimetati Pärnu Kaitsepataljon – 9. Jalaväepolguks.

Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist jäi 1. Jalaväepolk piirile teostama piirivalvet, 1. jaanuarist kuni 12. juulini 1921 kuulus pataljon IX pataljonina 1. Jalaväepolku.

12. juulist 1921 kuni 1. oktoobrini 1928. aastal kuulus pataljon 6. jalaväepolgu koosseisu.

8. juulil 1928 väeosale annetatud lipu varda hõbevõrul on väeosa nimetatud REGIMENTUM INFANTERIAE IX.

Pataljon likvideeriti lõplikult 21. detsembril 1940. aastal seoses Eesti sõjaväe üldise likvideerimisega.

Juhtkond ja koosseis

• 16. jaanuar 1919 – 6. märts 1919, leitnant Georg Zimmermann, Pärnu Kaitsepataljoni ülem
• 1919 – , kapten (ülendati 07.11.1919 alampolkovnikuks) Johan Schmidt (Johann Schmidt), 9. Jalaväepolgu ülem
  • 1919, kapten (ülendati 07.11.1919 alampolkovnikuks) Verner Trossi, 9. Jalaväepolgu ülema abi
• 1939, kolonel Ants Lõhmus, 9. Üksiku Jalaväepataljoni ülem

Pärnu Kaitsepataljon

• Pärnu Kaitsepataljoni 1. rood, ülem alamleitnant Kristoph Maasik
• Pärnu Kaitsepataljoni 2. rood, ülem leitnant Peeter Kolts
• Pärnu Kaitsepataljoni 3. rood, ülem leitnant Jaan Kinger
• Pärnu Kaitsepataljoni 4. rood, ülem alamleitnant Arnold Tiss
• Pärnu Kaitsepataljoni 5. rood, ülem leitnant Ilja Jahnov
• Pärnu Kaitsepataljoni 6. rood, ülem alamleitnant Paul Lilienbladt
• Pärnu Kaitsepataljoni Kuulipildujate komando
• Pärnu Kaitsepataljoni Jalamaakuulajate komando
• Pärnu Kaitsepataljoni Õppekomando
• Pärnu Kaitsepataljoni Töökomando
• Pärnu Kaitsepataljoni Laevakomando

9. Jalaväepolk

• 9. jalaväepolgu I pataljon, ülem leitnant Jaan Kinger
  • 9. jalaväepolgu 1. rood, ülem alamleitnant Kristoph Maasik
  • 9. jalaväepolgu 2. rood, ülem alamleitnant Joosep Mühlbach
  • 9. jalaväepolgu 3. rood, ülem lipnik Johann Tomson
  • 9. jalaväepolgu 4. rood, ülem lipnik Peeter Rosenbladt
• 9. jalaväepolgu II pataljon, ülem leitnant Karl-Johann Laurits
  • 9. jalaväepolgu 5. rood, ülem lipnik Tõnis Ventsel
  • 9. jalaväepolgu 6. rood, ülem alamleitnant Paul Lilienbladt
  • 9. jalaväepolgu 7. rood, ülem leitnant Peeter Kolts
  • 9. jalaväepolgu 8. rood, ülem alamleitnant Arnold Tiss
• Kuulipildurite rood, ülem lipnik Jüri Kibbar
• Jalamaakuulajate komando, ülem junkur Friedrich Reinhold
• Suurtükipatarei, ülem junkur Rudolf Kehkla

Kaitsepataljon – 9. Jalaväepolk Vabadussõjas

9. jalaväepolgu võitlejad Lätimaal Erküla (Arciemsi) järve ääres, juuni 1919

1919. aasta 16. jaanuaril formeeritud kaitsepataljon sai esimese lahinguülesande 23. jaanuaril, asuda allüksustega Lõunarindel kaitsele ca 50 km pikkusel joonel Ikla - Tautse - Puksi - Saidometsa. 1919. aasta veebruarini asus kaitsepataljon kaitses, kuid veebruaris asus pataljon 2. Diviisi 6. jalaväepolgu operatiivalluvuses pealetungile Läti okupeerinud ja Põhja-Eestis Viru rindel asuvate Nõukogude Venemaa Punaarmee vägedega Eesti iseseisvust ohustavate Nõukogude Läti armee vägede vastu.

1919. aasta mais liideti Pärnu Kaitsepataljon, 9. Jalaväepolguga ning osales Lõunarindel Landesveeri sõjas Lemsalu piirkonnas.

 Pikemalt artiklis Lemsalu ja Roopa lahing#20. juuni

Välislingid

• Külli Lainevool, Pärnu Kaitsepataljon ja 9. Jalaväepolk Vabadussõjas 1918.-1920. aastal, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia