Operatsioon Valge Mõõk

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Operatsioon Valge Mõõk
Osa Vene kodusõjast Läänerindel
Toimumisaeg 1919, 28. september
Toimumiskoht Loode-Venemaa, Peterburi kubermang (Ingerimaa), Novgorodi kubermang
Tulemus Petrogradi vallutamise luhtumine
Osalised
Vene NFSV Vene NFSV Punaarmee Venemaa Venemaa Valgekaartlased Eesti Eesti
Suurbritannia Suurbritannia
Soome Soome
Inkerin lippu.svg Ingeri
Jõudude suurus
Vene NFSV Vene NFSV Läänerinne, 7. armee
Vene NFSV Vene NFSV 6. kütidiviis
Vene NFSV Vene NFSV 2. kütidiviis
Venemaa Venemaa Loodearmee kindralleitnant Aleksandr Rodzjanko
kindralleitnant Peter von Glasenapp
Loodearmee 1. korpus
Loodearmee 2. korpus
Eesti Eesti 1. Diviis, Aleksander Tõnisson
27px Briti laevastik
Inkerin lippu.svg Põhja-Ingeri polk, Yrjö (Juri) Elfvengren

Operatsioon Valge Mõõk[1] oli 1919. aasta sügisel Vene Loodearmee, Eesti sõjaväe ja Suurbritannia laevastiku laevade poolt läbiviidud pealetungioperatsioon Loode-Venemaal, eesmärgiga vallutada Petrograd.

Sõjalist operatsiooni ühise vaenlase suhtes teostanud liitlastel olid erinevad sõjalised ja poliitilised eesmärgid:

  • vene valgekaartlike vägede eesmärk oli vallutada Petrograd ning kukutada Loode-Venemaal bolševike võim ja taastada "ühtne ja jagamatu Venemaa",
  • Eesti sõjaväe eesmärk nihutada Punaarmee rindejoon võimalikult kaugele Eesti piiridest ning luua Punaarmee Läänerinde ja Eesti vahele puhvertsoon, kus asuks Eesti iseseisvuse suhtes negatiivselt meelestatud valgekaartlaste väed.

Loodearmee pealetung[muuda | muuda lähteteksti]

Loodearmee pealetung Petrogradile oktoobris 1919. Krasnaja Gorka operatsioon

Loodearmee teine pealetung Petrogradile algas 28. septembril, Strugi-Belaja suunal. 10. oktoobril vallutasid Loodearmee väed tankirünnakuga Jamburgi, Loodearmee väed vallutasid Jamburgi-Gattšina suunal 16. oktoobril Luuga ning Gattšina Petrogradi kubermangus. 20. oktoobril 1919 vallutati Tsarskoje Selo ja Pavlovsk, kuid Pulkovost edasi valged ei jõudnud. 20.–24. oktoober oli Petrogradis võimuvaakum, kuni linna saabus Lev Trotski ning toodi linna Arhangelski rindelt täiendavaid sõjaväeosi. Petrogradi kaitsele koondati 60 000 meest, mille vastu Loodearmeel oli 17 960 jalaväelast ja 700 ratsaväelast, 54 kahurit, 500 kuulipildujat, 4 soomusrongi ja 2 soomusautot ja 6 tanki.

Krasnaja Gorka operatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Loodearmee teist pealetung toetasid Eesti üksused. 13.–14. oktoobril toimus Eesti merejõudude dessantoperatsioon Kaporje lahes Peipja sadamas ning 14. oktoobril Krasnaja Gorka fordi ja Seraja Lošadi fordi pommitamine Eesti merejõudude ja Suurbritannia laevastiku poolt.

1. novemberil Narvas toimunud nõupidaminel otsusti operatsiooni lõpetada. Laevastiku peajõudud pöördusid tagasi Tallinna, kuid paar laeva jäeti Koporje lahele. Lahinguid jätkasid 4. jalaväepolk ja Ingeri polk, kes tõmbusid tagasi KernovoKoporjeKotlõ üldjoonele.

Next.svg Pikemalt artiklis Krasnaja Gorka operatsioon
Taandumine Krasnaja Gorka alt novembris 1919

Loodearmee taandumine[muuda | muuda lähteteksti]

29. oktoobril said Loodearmee väed Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. novembril lõpetati eesti vägede Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. Loodearmee vasakut tiival tehti Krasnaja Gorka all punamadruste dessant. 13. novembril loovutasid Loodearmee väeosad Gattšina ja 14. novembril Jamburgi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]