Operatsioon Valge Mõõk

Operatsioon Valge Mõõk
Osa Vene kodusõjast Läänerindel
Toimumisaeg	1919, 28. september –
Toimumiskoht	Loode-Venemaa, Peterburi kubermang (Ingerimaa), Novgorodi kubermang
Tulemus	Petrogradi vallutamise luhtumine
Osalised
Vene NFSV Punaarmee Venemaa Valgekaartlased Eesti Suurbritannia Soome Ingeri
Jõudude suurus
Vene NFSV Läänerinne, 7. armee Vene NFSV 6. kütidiviis Vene NFSV 2. kütidiviis Venemaa Loodearmee kindralleitnant Aleksandr Rodzjanko kindralleitnant Peter von Glasenapp Loodearmee 1. korpus Loodearmee 2. korpus Eesti 1. Diviis, Aleksander Tõnisson Fail:Naval Ens ign of the United Kingdom.svg Briti laevastik Põhja-Ingeri polk, Yrjö (Juri) Elfvengren

Operatsioon Valge Mõõk oli 1919. aasta sügisel Vene Loodearmee, Eesti sõjaväe ja Suurbritannia laevastiku laevade pealetungioperatsioon Loode-Venemaal eesmärgiga vallutada Petrograd.

Sõjategevuspiirkonnad Narva taga, november 1919

Sõjalist operatsiooni ühise vaenlase suhtes teostanud liitlastel olid erinevad sõjalised ja poliitilised eesmärgid:

• Vene valgekaartlike vägede eesmärk oli vallutada Petrograd ning kukutada Loode-Venemaal bolševike võim ja taastada "ühtne ja jagamatu Venemaa";
• Eesti sõjaväe eesmärk nihutada Punaarmee rindejoon võimalikult kaugele Eesti piiridest ning luua Punaarmee Läänerinde ja Eesti vahele puhvertsoon, kus asuks Eesti iseseisvuse suhtes negatiivselt meelestatud valgekaartlaste väed.

Loodearmee pealetung

Loodearmee pealetung Petrogradile oktoobris 1919. Krasnaja Gorka operatsioon

Loodearmee teine pealetung Petrogradile algas 28. septembril, Strugi-Belaja suunal. 10. oktoobril vallutasid Loodearmee väed tankirünnakuga Jamburgi, Loodearmee väed vallutasid Jamburgi-Gattšina suunal 16. oktoobril Luuga ja Gattšina Petrogradi kubermangus. 20. oktoobril 1919 vallutati Tsarskoje Selo ja Pavlovsk, kuid Pulkovost edasi valged ei jõudnud.

20.–24. oktoobril oli Petrogradis võimuvaakum, kuni linna saabus Lev Trotski ning toodi linna Arhangelski rindelt täiendavaid sõjaväeosi. Petrogradi kaitsele koondati 60 000 meest, mille vastu Loodearmeel oli 17 960 jalaväelast ja 700 ratsaväelast, 54 kahurit, 500 kuulipildujat, 4 soomusrongi ja 2 soomusautot ja 6 tanki.

Krasnaja Gorka operatsioon

Loodearmee teist pealetung toetasid Eesti üksused. 13.–14. oktoobril toimus Eesti merejõudude dessantoperatsioon Kaporje lahes Peipja sadamas ning 14. oktoobril Krasnaja Gorka fordi ja Seraja Lošadi fordi pommitamine Eesti merejõudude ja Suurbritannia laevastiku poolt.

1. novembril Narvas toimunud nõupidamisel otsustati operatsioon lõpetada. Laevastiku peajõud pöördusid tagasi Tallinna, kuid paar laeva jäeti Koporje lahele. Lahinguid jätkasid 4. jalaväepolk ja Ingeri polk, kes tõmbusid tagasi Kernovo-Koporje-Kotlõ üldjoonele.

 Pikemalt artiklis Krasnaja Gorka operatsioon

Taandumine Krasnaja Gorka alt novembris 1919

Loodearmee taandumine

Narva-taguse Peterburi kubermangu alad 1913. aasta kaardil

29. oktoobril said Loodearmee väed Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. novembril lõpetati eesti vägede Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. Loodearmee vasakut tiival tehti Krasnaja Gorka all punamadruste dessant. 13. novembril loovutasid Loodearmee väeosad Gattšina ja 14. novembril Jamburgi.

Vaata ka

• Loodearmee