Operatsioon Valge Mõõk
Operatsioon Valge Mõõk | ||||
---|---|---|---|---|
Osa Vene kodusõjast Läänerindel | ||||
Toimumisaeg | 1919, 28. september – | |||
Toimumiskoht | Loode-Venemaa, Peterburi kubermang (Ingerimaa), Novgorodi kubermang | |||
Tulemus | Petrogradi vallutamise luhtumine | |||
Osalised | ||||
| ||||
Jõudude suurus | ||||
|
Operatsioon Valge Mõõk[1] oli 1919. aasta sügisel Vene Loodearmee, Eesti sõjaväe ja Suurbritannia laevastiku laevade pealetungioperatsioon Loode-Venemaal eesmärgiga vallutada Petrograd.
Sõjalist operatsiooni ühise vaenlase suhtes teostanud liitlastel olid erinevad sõjalised ja poliitilised eesmärgid:
- Vene valgekaartlike vägede eesmärk oli vallutada Petrograd ning kukutada Loode-Venemaal bolševike võim ja taastada "ühtne ja jagamatu Venemaa";
- Eesti sõjaväe eesmärk nihutada Punaarmee rindejoon võimalikult kaugele Eesti piiridest ning luua Punaarmee Läänerinde ja Eesti vahele puhvertsoon, kus asuks Eesti iseseisvuse suhtes negatiivselt meelestatud valgekaartlaste väed.
Loodearmee pealetung[muuda | muuda lähteteksti]
Loodearmee teine pealetung Petrogradile algas 28. septembril, Strugi-Belaja suunal. 10. oktoobril vallutasid Loodearmee väed tankirünnakuga Jamburgi, Loodearmee väed vallutasid Jamburgi-Gattšina suunal 16. oktoobril Luuga ja Gattšina Petrogradi kubermangus. 20. oktoobril 1919 vallutati Tsarskoje Selo ja Pavlovsk, kuid Pulkovost edasi valged ei jõudnud.
20.–24. oktoobril oli Petrogradis võimuvaakum, kuni linna saabus Lev Trotski ning toodi linna Arhangelski rindelt täiendavaid sõjaväeosi. Petrogradi kaitsele koondati 60 000 meest, mille vastu Loodearmeel oli 17 960 jalaväelast ja 700 ratsaväelast, 54 kahurit, 500 kuulipildujat, 4 soomusrongi ja 2 soomusautot ja 6 tanki.
Krasnaja Gorka operatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Loodearmee teist pealetung toetasid Eesti üksused. 13.–14. oktoobril toimus Eesti merejõudude dessantoperatsioon Kaporje lahes Peipja sadamas ning 14. oktoobril Krasnaja Gorka fordi ja Seraja Lošadi fordi pommitamine Eesti merejõudude ja Suurbritannia laevastiku poolt.
1. novembril Narvas toimunud nõupidamisel otsustati operatsioon lõpetada. Laevastiku peajõud pöördusid tagasi Tallinna, kuid paar laeva jäeti Koporje lahele. Lahinguid jätkasid 4. jalaväepolk ja Ingeri polk, kes tõmbusid tagasi Kernovo-Koporje-Kotlõ üldjoonele.
Pikemalt artiklis Krasnaja Gorka operatsioon
Loodearmee taandumine[muuda | muuda lähteteksti]

29. oktoobril said Loodearmee väed Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. novembril lõpetati eesti vägede Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. Loodearmee vasakut tiival tehti Krasnaja Gorka all punamadruste dessant. 13. novembril loovutasid Loodearmee väeosad Gattšina ja 14. novembril Jamburgi.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Андрей Узун-Хасан-оглы, «БЕЛЫЙ МЕЧ» Русской Северо-Западной Армии[alaline kõdulink]
![]() | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (August 2020) |