Muudatused

Jump to navigation Jump to search
resümee puudub
}}
'''Rooma vabariik''' ([[ladina keel]]es '''Res publica Romana''') oli [[Rooma riik|Rooma riigi]] [[vabariik]]lik ajajärk, mis kestis aastast [[510 eKr]] aastani [[30 eKr]] või aastani [[27 eKr]].
{{Sisukord paremale}}
 
Pärast kuninga (535–509 eKr), [[Tarquinius Superbus]]e pagendamist kehtestasid patriitsid aristokraatliku [[vabariik|vabariigi]]. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]it. Konsulid juhatasid [[Vana-Rooma armee|sõjaväge]]. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks [[diktaator (Vana-Rooma)|diktaatorile]]. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline võitlus. [[Hortensiuse seadus]] ([[287 eKr]]) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Need seisused asendas üsna peatselt uus aristokraatia [[nobiliteet]], kes hoidis reaalset poliitilist võimu endiselt enda käes.
 
[[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] olid [[etruskide linnriigid]], [[Etruski kaheteistkümne linna liit]] Apenniini poolsaare valitsev jõud. Etruuriast laiendasid etruskid oma võimu [[Po madalik]]ule ning lõuna poole Roomast edasi [[Latinum]]isse, [[Campania]]sse ning [[Korsika]] ja [[Elba]] saarele. Umbes [[540 eKr]] võitsid etruskid liidus [[Kartaago]]ga kreeklasi merelahingus [[Alalia]] juures. Pärast seda valitses etruskide laevastik mõnda aega kogu [[Vahemeri|Vahemere]] loodeosa merekaubandust, kuid etruskide langus sai alguse pärast [[474 eKr|474. aastat eKr]], kui [[Sürakuusa|sürakuuslased]] [[Hieron]]i juhtimisel purustasid [[Kyme]] lähedal etruski laevastiku. Etruskide võimsuse murdsid latiinide tõus [[Latinum]]is ja [[samniidid|samniitide]] tõus [[Campania]]s. Põhja-Itaalias surusid etruskidele peale [[gallid]], lõunast tungis peale tugevnev Rooma ja aastaks [[283 eKr]] suutsid roomlased etruskid täielikult alistada.
 
===Latiini liit===
[[File:Ligue-latine-carte.png|pisi|Latiinide liit ja Liidu alade põhilised linnad]]
{{vaata|Latiinide liit}}, ''[[Latiini sõda]], [[Regilluse järve lahing]]''
[[4. sajand eKr|4. sajandil]] eKr ajasid roomlased Lõuna-Latiumist välja sõjaka [[volskid]]e hõimu, [[396 eKr]] vallutasid etruskidelt [[Veji]] linna ja lõid latiinide hõimudega liidu. Latiinide liit oli ligikaudu 30 muistse Rooma lähedal asunud Latiumi piirkonna küla ja hõimu vastastikuseks kaitseks organiseeritud konföderatsioon. Liit loodi algselt kaitseks ümbritsevalt aladelt pärinevate vaenlaste (etruskide) vastu ja selle juhtrolli kandis [[Alba Longa]] linn. [[keldid|Keltidestkeltidest]] [[gallid]]e uue [[invasioon]]i oht soodustas latiini liidu tugevnemist.
 
Rooma kasvav võim viis selleni, et Rooma hakkas liidus järk-järgult domineerima. Liitlased polnud rahul Rooma ülemvõimuga ja nad nõudsid, et üks konsulitest ja pooled senaatorid valitaks liitlaste hulgast. [[340 eKr]] puhkes nn [[liitlaste sõda]] Rooma ja [[Latium]]i liitlaste vahel, kes nõudsid võrdseid õigusi. Pärast Rooma võitu saadeti liit laiali [[338 eKr]] ja Rooma võttis liitlased enda alla. [[Campania]] liideti Rooma riigiga. Pärast Latiinide liidu lõppu aastal 338 eKr nimetas Rooma liitu kuulunud linnad [[munitsiipium]]ideks (''municipia'') ja rajas neisse [[Rooma koloonia|kolooniad]] (''coloniae''). See tähendas, et linnu valitses nüüd Rooma ja seal elanud inimesi peeti edaspidi Rooma kolonistideks. Ladina liit saadeti laiali ja endised liitlased pidid alistuma Roomale.
 
[[4. sajand eKr|4.]]–[[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]] toimunud sõdades allutas Rooma riik endale [[Kesk-Itaalia]]. 265. aastaks eKr oli kogu [[Apenniini poolsaar]] alistatud Rooma ülemvõimule.
===Gallide sissetung===
 
==Gallide sissetung==
[[Pilt:Servian Wall-Termini Station.jpg|pisi|Rooma Termini raudteejaama lähedal asuv [[Serviuse müür]]i säilinud osa]]
{{vaata|Gallid}}, ''[[Gallia]]''
Saanud roomlastelt määratu suure lunaraha, 1000 naela kulda, gallialased lahkusid. Ka hiljem ründasid nad mitmel korral Rooma territooriumi, kuid neil ei õnnestunud enam linna vallutada. Pärast gallide rünnakut üles ehitatud Rooma sai endale tugevad kindlustused, [[380 eKr|380 aastaks eKr]] ümbritseti Rooma [[Serviuse müür]]iga, tänu millele püsis linn kaitstuna ligi 800 aastat. Müür oli kohati kuni 10 meetri kõrgune ja jalamil 3,6 meetri laiune. Arvatakse, et 11 kilomeetri pikkusel müüril oli 16 peaväravat, kuigi neist mitmest pole säilinud jälgegi ja neist teatakse vaid kirjalike dokumentide põhjal.
 
===Samniidi sõjad===
[[pilt:Ancient Samnium.png|pisi|left|Samniitide alad, [[Lõuna-Itaalia]]s. Samnium William R. Shepherdi "Ajalooatlase" ([[1911]]) järgi]]
{{vaata|Samniidi sõjad}}, ''[[Samniidid]]'', ''[[Sentinumi lahing]]''
Samniidi sõjad said alguse rikka ja viljaka Campania maakonna pärast ja jätkusid vaheaegadega aastatel [[343 eKr|343]]–[[290 eKr]]. Kui [[samniidid]] hõivasid Roomast lõunapool asuva [[Campania]] ja [[Capua]] linna, pöördusid sealsed elanikud abi saamiseks roomlaste poole. Sellest kasvas välja esimene samniidi sõda, mis kestis [[343 eKr|343]]–[[341 eKr]] ja lõppes Rooma võiduga.
[[Vana-Makedoonia]] kuninga [[Aleksander Suur]]e vallutused ([[334 eKr|334]]–[[323 eKr]]) olid suunatud itta, ta vallutas Pärsia, [[Vahemeri|Vahemere]] idakalda, [[Vana-Egiptus|Egiptus]]e. Seejärel vallutas ta [[Mesopotaamia]], [[Meedia]], [[Kesk-Aasia]]s [[Baktria]] ja [[Sogdiana]], [[India]]. Tema maailmariik piirnes [[Doonau]], [[Aadria meri|Aadria mere]], Egiptuse, [[Kaukasus]]e ja Indusega. Diadohhide sõdades Aleksandri loodud maailmariik lagunes. Makedoonia riik jagunes pärast Aleksander Suure surma [[Kreeka]] ja [[Makedoonia]], [[Egiptus]]e ([[Ptolemaios I]]), [[Väike-Aasia]] ja [[Aasia]] osaks.
 
===Lõuna-Itaalia alistamine===
[[Pilt:Magna Grecia 280aC.jpg|pisi|Suur-Kreeka umbes 280 eKr]]
Lõuna-Itaalias asuvaist [[Vana-Kreeka|kreeka]] kolonistide [[Suur-Kreeka]] linnadest oli tugevaim rikas [[Taranto|Tarentum]]. Roomlaste tegevus Tarentiumi mõjualal sai piisavaks põhjuseks sõja alustamiseks. Tarentiumlased pöördusid abi saamiseks selle aja võimsaima [[Aadria meri|Aadria mere]] idaranniku [[Kreeka]] [[Epeiros]]e kuninga [[Aleksander Suur]]e sugulase, [[Pyrrhos]]e poole, kes maabuski 280. aastal eKr Itaalias. Tema armee koosnes 20 000-mehelisest jalaväest, 3000 ratsurist ja hulgast sõjaelevantidest. Roomlased purustati juba esimeses lahingus [[Heracleia]] all. Kaalukeeleks said lahinguelevandid, keda Rooma sõdurid kartsid. Järgmisel aastal kohtusid roomlased uuesti Pyrrhosega. Äge [[Asculumi lahing]] vältas kaks päeva. Roomlased purustati uuesti, kuid ka Pyrrhos kandis nii suuri kaotusi, et hüüdis: "Ἂν ἔτι μίαν μάχην νικήσωμεν, ἀπολώλαμεν" ("Veel üks selline võit ja ma olen kadunud"!) Siit ongi tulnud väljend [[Pyrrhose võit]].
 
[[275 eKr]] kaotas Phyrros [[Beneventumi lahing]]u ja Pyrrhos mõistis, et sõda Roomaga venib väga pikaks, kuid tema jõud on lõppemas. Ta otsustas mõneks ajaks Itaaliast lahkuda. Samal ajal olid gallialased sõjakäigul lõunasse, läbi praeguse [[Serbia]] ja [[Albaania]] Makedooniasse. Kui ta tagasi pöördus, koondasid roomlased oma jõud ja lõid ta puruks. Pärast seda oli roomlastel juba lihtne vallutada kogu Lõuna-Itaalia, laiendades oma võimu [[Messina väin]]ani. [[272 eKr]] – Rooma vallutas [[Tarentum]]i. Kogu [[Apenniini poolsaar]], välja arvatud [[Po jõgi|Po jõe]] org ja [[Sitsiilia]], läks Rooma kätte ja Lõuna-Itaalia kreeka linnriigid jäid Rooma ülemvõimu alla.
[[File:Roman conquest of Italy.PNG|pisi|left]]
==Keskmine ehk klassikalise vabariigi periood==
 
265. aastaks eKr oli Rooma viibudviinud lõpule Itaalia allutamise ning Rooma kujutas endast [[Aristokraatia|aristokraat]]likku vabariiki, kus suur osa rikkusest ja peaaegu kogu poliitiline võim koondus kitsa, nii [[patriits]]i- kui ka [[plebei]]suguvõsasid hõlmava aristokraatia kätte, mida nimetati [[Nobiliteet|nobilitee]]diks. Roomat iseloomustas varasemaga võrreldes silmatorkav seesmine ühtsus ja stabiilsus. Keskmise või klassikalise vabariigi perioodi Rooma ajaloos (265–133 eKr) oli nobiliteedi võimupositsioon oli vaidlustamatu. Nobiliteedi juhtimisel võitis Rooma Vahemere suurvõimu [[Kartaago]]t [[Puunia sõjad|Puunia]] ja tõusis lakkamatute vallutussõdadega suurimaks jõuks kogu [[Vahemere maad|Vahemer]]e ruumis. Ajajärku võib pidada Rooma vabariigi hiilgeajaks.
==Keskmine ehk klassikalise vabariigi periood==
===Esimene Puunia sõda===
265. aastaks eKr oli Rooma viibud lõpule Itaalia allutamise ning Rooma kujutas endast [[Aristokraatia|aristokraat]]likku vabariiki, kus suur osa rikkusest ja peaaegu kogu poliitiline võim koondus kitsa, nii [[patriits]]i- kui ka [[plebei]]suguvõsasid hõlmava aristokraatia kätte, mida nimetati [[Nobiliteet|nobilitee]]diks. Roomat iseloomustas varasemaga võrreldes silmatorkav seesmine ühtsus ja stabiilsus. Keskmise või klassikalise vabariigi perioodi Rooma ajaloos (265–133 eKr) oli nobiliteedi võimupositsioon oli vaidlustamatu. Nobiliteedi juhtimisel võitis Rooma Vahemere suurvõimu [[Kartaago]]t [[Puunia sõjad|Puunia]] ja tõusis lakkamatute vallutussõdadega suurimaks jõuks kogu [[Vahemere maad|Vahemer]]e ruumis. Ajajärku võib pidada Rooma vabariigi hiilgeajaks.
==Esimene Puunia sõda==
[[Pilt:Carthaginianempire.PNG|pisi|Kartaago valdused Puunia sõdade ajal]]
{{vaata|Puunia sõjad}}
Esmalt oli kartaagolastel merel edu, neil oli seni­kuulmatult suurte mõõtmetega lahinglaevu – viie aerupingi ja hiigelrammiga [[galeer]]id. Aastatel [[260 eKr]] [[Mylae merelahing]]us ja [[256 eKr]] võitsid roomlased Kartaago laevastikku. Kartaago väed lõid küll tagasi roomlaste maabumiskatse [[Kartaago]] lähedal, kuid said raskesti lüüa Palermo juures ja viimaseid Kartaago merejõude lõid roomlased [[241 eKr]] merelahingus [[Egadi saared|Egadi saarte]] juures ja Kartaago palus rahu ning Rooma sai endale Sitsiilia lääneosa. Sitsiiliast, välja arvatud Sürakuu­sa kuninga valitsusalad, sai esimene [[Rooma provintsid|Rooma provints]]. 241. aastal eKr sõja lõpetanud rahulepinguga jäi [[Pürenee poolsaar|Ibeera poolsaar]] kuni [[Ebro]] jõeni, Kartaago võimu alla aga pidi maksma Roomale [[tribuut]]i. Rahu kestis 22 aastat.
{{Vaata|Sürakuusa}}, ''[[Sitsiilia#Ajalugu]]''
[[File:Gallia Cisalpina-fr.svg|pisi|left|Rahvad Põhja-Itaalias 4. ja [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]]]]
 
===Gallia Cisalpina===
{{Vaata|Gallia Cisalpina}}
Pärast [[Esimene Puunia sõda|Esimest Puunia sõda]] survestas Rooma vabariik gallialaste võimuala. I ja II Puunia sõja vahelisel ajal tungisid [[gallia]]lased taas Rooma peale, gallialased löödi tagasi ja Rooma tun­gis edasi kuni Alpideni. [[225 eKr]] toimunud [[Telamoni lahing]]u järel käis gallialaste võim alla, [[223 eKr|223. aastal eKr]] vallutas Rooma [[gallid]]elt Põhja-Itaalia ([[Gallia Cisalpina]]). Gallia Cisalpina hõlmas [[Po madalik]]u läänepoolset osa ehk tänapäeva [[Itaalia]] [[Lombardia]] ning [[Emilia]] alasid. Seda Gallia Cisalpina osa, mis jäi [[Po]] jõe ning Alpide vahele nimetati [[Gallia Transpadana]]. Provintsi lõunapiiri Itaaliaga tähistas [[Rubico jõgi]]. Gallia Cisalpina provints loodi [[203 eKr]]. Tema keskuseks oli Mutina (tänapäeva [[Modena]]).
=== IllyricumIllüüria===
[[Pilt:Illyrians (English).svg|pisi|[[Illüürlased|Illüüria hõimud]] enne Rooma vallutust]]
I ja II Puunia sõja vahelisel ajal laiendas Rooma oma valitsusalasid mööda [[Aadria meri|Aadria mere]] idarannikut [[Illüüria]]s praeguse [[Serbia]] aladeni. 3. sajandil eKr olid illüürlased tuntud mereröövlitena. Nad rüüstasid [[Itaalia]] ja Kreeka rannikualasid ning röövisid Aadria merel liikuvaid kaubalaevu. Kreeklased pakusid Roomalt abi, kuid illüürlased lükkasid roomlaste hüvitusnõuded tagasi. Illüürlased siiski alistusid pärast kaht [[Rooma-Illüüria sõjad|Rooma-Illüüria sõda]] (229–228 eKr ja 220–219 eKr). Samuti annekteeriti [[Korsika]] ([[238 eKr]]) ja [[Sardiinia]] ([[238 eKr]]), [[Vahemeri|Vahemeres]].
{{Vaata|Rooma-Illüüria sõjad}} ''229–228 eKr, 220–219 eKr ja 168–167 eKr''
===Teine Puunia sõda===
 
[[218 eKr|218]]–[[201 eKr]] [[Teine Puunia sõda]].
 
II ja III Puunia sõja vahelisel ajal hõivas Rooma killustatud Kreeka, tungis Väike-Aasiasse ning tegi Egiptuse ja enamuse [[Väike-Aasia]] riikidest oma [[protektoraat|protektoraadi]] all olevaiks.
===Idaalade vallutamine===
[[File:Mediterranean at 218 BC-en.svg|pisi|Vahemereümbruse alad 218. aastal eKr]]
===Kreeka ja Makedoonia===
{{vaata|Rooma-Seleukiidide sõda}} ''ehk [[Antiookia sõda]] ehk [[Süüria sõda]] (192–188 eKr)''
 
===Kolmas Puunia sõda===
[[149 eKr|149]]–[[146 eKr]] [[Kolmas Puunia sõda]], kolmandas Puunia sõjas 146 aastal eKr vallutati [[tormijooks]]uga ja hävitati Kartaago linn. Kartaago vallutati lõpuks 3 aastat hiljem, erakordselt verised tänavalahingud kestsid kuus päeva ja kui linn viimaks kapituleerus, oli 80% elanikkonnast, umbes 200 000 inimest, surnud. Ellujäänud müüdi orjadeks, linn põletati ja lõhuti põhjalikult. Keset varemeid künti ja kül­vati, muuseas soola, märkides niiviisi tseremoniaalselt Kartaago maa pealt kustutamist.
{{Vaata|Rooma provintsid}}
 
===Gallia Narbonensis===
[[Pilt:Map Gallia Tribes Towns.png|thumb|[[Gallia]] alad 58 eKr]]
{{Vaata|Gallia Narbonensis}}
==Hilise vabariigi periood==
Hilise vabariigi periood (133–30 eKr) oli Rooma vabariigis teravate sisevastuolude ja kodusõdade aeg, mil vabariiklik võimukorraldus asendus järkjärgult [[monarhia]]ga.
===Kodusõjad ja vabariigi langus===
Ajavahemikul 133–30 eKr toimusid [[Rooma kodusõjad]], mis viis vabariigi languseni. Eelnevad edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja uued maadevaldused aitasid kaasa ülikute rikastumisele, samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavaldusi võlgade katteks suurmaaomanikele müüma. Vabariiklik riigikorraldus ei vastanud maailmariigiks muutunud Rooma vajadustele. [[Liitlassõda|Liitlassõja]] (90–88 eKr) tulemusena anti [[Rooma kodanik]]u õigused kõigile Itaalia elanikele. Vabariiklik riigikorraldus oli loodud omal ajal Rooma linnriigi valitsemiseks ja eeldas, et iga [[kodanik]] saab osaleda [[rahvakoosolek]]u või [[senat]]i töös. Samuti pidid kodanikud moodustama sõjaväe. Suureks kasvanud riigi kodanike enamus ei käinud võib-olla kordagi elus Roomas ega osalenud mingil viisil riigiasjades. Sõjaväe põhiosa moodustasid aga liitlased, kel polnud otsustamisõigust. Rahvakoosoleku enamuse moodustasid [[proletaar]]id, kes polnud sõjaväekohuslased. Nad kasutasid kodanikuõigusi, kuid ei täitnud kodanikukohustusi. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritati lahendada reformidega: vendadest rahvatribuunide [[Gracchus]]te poolt reformikatse 2. sajandi lõpul eKr talupoegade vaesumise takistamiseks.
{{vaata|Rooma vabariigi kriis}}
[[133 eKr|133. aastal eKr]] liideti [[Lusitania]] (tänapäeva [[Portugal]]).
 
===Orjade ülestõusud===
[[132 eKr]] toimus mässajate [[ristilöömine|ristilöömisega]] lõppenud [[Sitsiilia orjade sõjad|orjade ülestõus Sitsiilias]] ja [[104 eKr]] orjade ülestõus Sitsiilias. 74–71 eKr toimus Itaalias [[Spartacus]]e juhtimisel antiikaja suurim [[Spartacuse ülestõus|orjade ülestõus]].
 
===Numiidia vallutamine===
[[Kolmas Puunia sõda|Kolmandas Puunia sõjas]] ([[149 eKr|149]]–[[146 eKr]]) Rooma liitlasena osalenud [[Numiidia]] oli kiiresti arenenud ja muutunud väga jõukaks riigiks. Numiidia troonivõitlust ära kasutades alustas Rooma 111 eKr sõda (111–105) Numiidia kuninga [[Jugurtha]] vastu. Jugurthal õnnestus algselt pikka aega ära osta Rooma väepealikke ja need ei pidanud tema vastu otsustavat sõjategevust. Rahvakoosoleku poolt vastu senati tahet konsuliks valitud talupojaseisusest [[Gaius Marius]]el õnnestus kiiresti võita Jugurthat, kes viidi Rooma ja hukati seal.
 
Teistkordselt konsuliks valitud populaarne Marius korraldas ümber Rooma sõjaväe. Seni olid teenistuskohustuslikud olnud jõukamad rahvakihid, kes pidid endile ise varustuse hankima. Talupoegade, sõdurite põhiosa, arvu järsk vähenemine põhjustas sõjaväe nõrgenemise. Varasemalt maakaitseväe süsteemilt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele ning leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. Mariusega algas faas Rooma arengus, mil palgaleegionide juhid võitlesid valitseja koha pärast Rooma riigis. Numiibia kuninga ahelais Rooma toonud Marius jäi vastloodud leegionide toe­tusel illegaalselt edasi [[konsul]]ikohale, kuigi tema ametiaeg lõppes. [[Gaius Marius]] saavutas võite ka kimbrite ja teutoonide üle ning valiti konsuliks koguni viiel aastal järjest ([[104 eKr|104]]–[[100 eKr]]). [[100 eKr]] otsustas Marius avalikust elust tagasi tõmbuda.
===Sõjategevus germaanlastega===
{{Vaata|Alemannid}}, ''[[sueebid]]''
[[113 eKr|113]]–[[101 eKr]] toimusid roomlaste esimesed kokkupõrked [[kimbrid|kimbrite]] ja [[germaanlased|germaanlastega]] nende sõjakäikude ajal [[Gallia]] piirialadel.
 
===Rooma kodusõjad===
{{vaata|Rooma kodusõjad}}
{{vaata|Liitlassõda}} (91–88 eKr), Rooma ja mitme selle Itaalia liitlase vahel, tulemuseks Rooma võit
{{vaata|Lepiduse mäss}}, (77 eKr) ehk konsul [[Marcus Aemilius Lepidus]]e mäss Sulla režiimi vastu. Mäss suruti maha.
{{vaata|Catilina vandenõu}}, (63–62 eKr) senati ja poliitik [[Lucius Sergius Catilina]] toetajate vahel, tulemuseks senati võit.
===Pontose ja Juudamaa vallutamine===
[[302 eKr]] oli Pärsia ülikusoost [[Mithridates I]] rajanud [[Pontos (riik)|Pontose riigi]], mis sai [[281 eKr]] kuningriigiks ja mille pealinn oli [[Amaseia]]. Kui Rooma oli [[Seleukiidide dünastia|Seleukiidid]] [[Väike-Aasia]]st välja tõrjunud, alustas [[Pharnakes I]] (u 185 – u 170 eKr) vallutussõdu; kuningriigi uueks pealinnaks sai [[Sinope]]. Suurima ulatuse ja võimsuse saavutas Pontos Mithridates VI ajal (89–63 eKr), kuid sai kolmes sõjas Roomalt lüüa ja Rooma hõivas uusi maid Aasias.
 
[[64 eKr]] marssis Gnaeus Pompeius Magnus Süüriasse ning kõrvaldas troonilt kuningas [[Antiochos XIII]] Asiaticuse, kelle Rooma väepealik [[Lucius Licinius Lucullus]] oli 69 eKr aastal kuututanud Süüria kuningaks. Pompeius kuulutas ka selle territooriumi Rooma ''[[Syria]]'' provintsiks. 63 eKr marssis ta edasi lõuna suunas, soovides kindlustada Rooma ülemvõimu ka [[Foiniikia]]s, Süüria lõunapoolses regioonis ning samuti Iisraelis. Juudamaal toimunud kodusõjas, mille algatasid kaks venda, otsustas Gnaeus Pompeius Magnus toetada [[Hyrcanus]]t ning roomlaste ja juutide ühendvägi asus Jeruusalemma piirama. Kolme kuu pärast võeti linn Aristobuluselt ära ning Hyrcanusest sai kuningas. [[Gnaeus Pompeius]] vallutas Jeruusalemma ja [[Palestiina (ajalooline)|Palestiina]]. Sellega algas [[Iisrael]]is Rooma aeg. Pompeius kaotas [[monarhia]], pani Hyrkanose ülempreestriks ning andis talle [[etnarh]]i tiitli. Aastal [[57 eKr]] kaotas too siiski kogu poliitilise võimu Rooma [[prokonsul]]ile Süürias. Too pani sõjalisteks [[asehaldur]]iteks [[Juudamaa]] üle [[Phasael]]i ja [[Galilea]] üle Herodese ([[Herodes Suur]]). Herodes tegi [[Hasmoneide dünastia]]le lõpu. [[Herodes|Herodes Suure]] valitsejaks kuulutamine aastal 37 eKr tegi Iisraeli ametlikult Rooma [[klientriik|klientriigiks]] ning lõpetas Hasmoneide valitsusaja. Aastal 6 pKr liitsid roomlased Juudamaa, Samaaria ja [[Edom|Idumea]] alad [[Juudamaa (Rooma provints)|Juudamaa provintsiks]]. Pärast Herodese surma valitsesid tema pojad tetrarhina (nelikvürstina) Galiead ning etnarhina Juudamaad (sealhulgas [[Samaaria]]maad ja [[Edom|Idumea]]d). Samal aastal vallutas Gnaeus Pompeius Magnus hilisema ''[[Arabia Petraea]]'' provintsi [[nabatealased]].
 
===Rooma-Pärsia sõjad===
{{vaata|Rooma-Pärsia sõjad}}, ''[[Seleukiidide riik]]''
[[File:Seleucid-empire-323BCE.png|pisi|Seleukiidide riik ([[312 eKr]]–[[63 eKr]]) kõrghetkel]]
Seleukiidide riigi ehk Süüria kuningriigi keskuseks oli [[Antiookia]]. Lagunedes tekkisid [[Pergamon]]i, [[Baktria]], [[Partia]] jt riigid. [[141 eKr]] loovutati eraldunud [[Partia]]le veel ka [[Mesopotaamia]] alad. {{kas|[[64 eKr]]}} muudeti piirkond Rooma impeeriumi [[Rooma provintsid|provints]]iks.
 
===Esimene triumviraat===
{{vaata|Triumviraat}}
{{vaata|Esimene triumviraat}}, ''[[Gaius Julius Caesar]], [[Marcus Licinius Crassus]] ja [[Gnaeus Pompeius Magnus]] 59 eKr–53 eKr''
{{vaata|Teine triumviraat}}, ''[[Octavius|Gaius Octavius Thurinus]], [[Marcus Aemilius Lepidus]] ja [[Marcus Antonius]] 43 eKr-33 eKr''
 
===Gallia sõjad===
[[File:Gaul, 1st century BC.gif|thumb|Gallia [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]]]]
[[Julius Caesar]] vallutas [[Gallia]] ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas [[Britannia]]t vallutada. Kuni Gallia vallutamiseni oli Gallia [[keldid|keltide]] asuala, mis oli killustatud umbkaudu 80 alaks (civitas’eks). Piirkonda asustas 4 [[hõim]]u: [[belgid]], [[gallid]], [[akvitaanlased]] ja [[liguurid]], kellel ei olnud ühtset riiki.
{{vaata|Gallia sõjad}} ''([[58 eKr|58]]–[[50 eKr]])''
 
===Caesari kodusõda===
{{vaata|Julius Caesar}}
Julius Caesar alustas [[49 eKr]] [[Rubico]]t ületades [[Rooma kodusõjad|kodusõda]], mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma [[diktaator]]iks. [[Caesari kodusõda]] (49–45 eKr), peeti Julius Caesari ja senati [[optimaadid|optimaatide]] [[fraktsioon]]i, mida esialgu juhtis [[Gnaeus Pompeius Magnus]], vahel ja lõppes Caesari võiduga.
{{vaata|Caesari kodusõda}} ''(49–45 eKr)'', ''[[Rubico ületamine]]''
Rahulolematud [[senaator]]id mõrvasid Caesari märtsi [[iidid]]e ajal 44 eKr.
===Teine triumviraat===
[[File:Roman-Empire-43BC.png|pisi|Rooma riigi alad 43. aastal eKr. [[Teine triumviraat|Teise triumviraadi]] liikmete valitsetud alad: [[Marcus Aemilius Lepidus]] (pruun), [[Octavius]] (punane) ja [[Marcus Antonius]] (roheline)]]
{{vaata|Teine triumviraat}}, ''[[Octavius|Gaius Octavius Thurinus]], [[Marcus Aemilius Lepidus]] ja [[Marcus Antonius]] 43 eKr-33 eKr''
 
[[Kategooria:Vana-Rooma| ]]
[[Kategooria:Rooma vabariik| ]]
53 783

muudatust

Navigeerimismenüü