Eesti lood

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

"Eesti lood" on 2003. aastal loodud Eesti televisiooni dokumentaalfilmide projekt, mille raames valmib igal aastal 12 pooletunnist dokumentaalfilmi. Filmid keskenduvad inimestele ja aktuaalsetele teemadele tänapäeva Eesti ühiskonnas.

Filmid on suhteliselt väikese eelarvega. Filmide tootmist rahastavad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital.

Sarja kuuluvad filmid[muuda | muuda lähteteksti]

(mittetäielik nimekiri)

2003[muuda | muuda lähteteksti]

2004[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Elluastujad" (režissöör Liina Triškina, Allfilm)
  • "Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd" (režissöör Madli Lääne, Allfilm)
  • "Kaetajad" (režissöör Priit Valkna, Allfilm)
  • "Teistmoodi Tihane" (režissöör Mart Taevere, Rühm Pluss Null)
  • "Osta elevant ära" (režissöörid Meelis Muhu ja Õnne Luha, Rühm Pluss Null)
  • "Unistaja"

2005[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Dreamland Queens" (režissöör Liina Triškina, Allfilm)
  • "Polaarrütmid" (režissöör Katharina Grepp, Allfilm)
  • "6 tundi" (režissöör Rein Kotov, Allfilm)
  • "Rahvuslik sport" (režissöör Madli Lääne, Allfilm)
  • "Värvivalgus" (režissöör Erle Veber, Tristan)
  • "Kahe näoga saar" (režissöör Kerttu Soans, Rühm Pluss Null)
  • "Avasta rikas nurgatagune kosmoses" (režissöör Jaan Tootsen, Rühm Pluss Null)

2006[muuda | muuda lähteteksti]

2007[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Maja" (režissöör Mart Arjukese, Allfilm)
  • "24/1 ehk alla 7-aastastele keelatud " (režissöör Kerttu Soans, Rühm Pluss Null)
  • "Lumehobuste peremees" (režissöör Gerda Kordemets, F-Seitse)
  • "Ihust ja hingest" (režissöör Indrek Kangro, Rühm Pluss Null)
  • "Film minu emast" (režissöör Vahur Laiapea, Ikoon)
  • "Savikodu" (režissöör Anu Aun, Luxfilm)
  • "Kui seda metsa ees ei oleks..." (režissöör Ergo Kuld, Revolver Film)
  • "Nägijate maailma" (režissöör Õnne Luha, Kopli Kinokompanii)
  • "Putukas ja Mõmmi" (režissöör Mart Taevere, Estinfilm)
  • "Marina" (režissöör Eva-Katariina Taimre, Meediapartner)
  • "Apteeker" (režissöör Jaanis Valk, Rühm Pluss Null)
  • "Tallinn–Tartu" (režissöörid Kalev Tuubel ja Jüri Šestakov, Revolver Film)

2008[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ars Longa" (režissöör Margit Lillak, Allfilm)
  • "Sõjamängud" (režissöör Mart Arjukese, Allfilm)
  • "Doktor Kloun" (režissöör Kristel Leesmend, Allfilm)
  • "MC Battle – sõnasõjad" (režissöör Mihkel Ulk, Allfilm)
  • "Meie Eesti Maja" (režissöörid Andrus Mets ja Sven Puks, Aestiourum)
  • "Teie pilet, palun!" (režissöör Epp Kubu, Reede)
  • "Radikaal" (režissöör Andres Maimik, Kuukulgur)
  • "Teaduspõhine toode" (režissöör Igor Kurve ja Peeter Brambat, AD Oculos Film)
  • "Professionaalne amatöör" (režissöör Indrek Kangro, Rühm Pluss Null)
  • "Generatsioon 0" (režissöör Aljona Suržikova, Homeless Bob Production)
  • "Lehelapse suvi" (režissöör Katri Rannastu, Vesilind)
  • "Jackpot" (režissöör Eva-Katariina Taimre, Meediapartner)

2009[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Beebilõust" (režissöör Margit Lillak, Allfilm)
  • "Siim, Samuli ja dolce vita" (režissöör Liina Triškina, Allfilm)
  • "Isa, poeg ja teatri vaim" (režissöör Marko Raat, Allfilm)
  • "Pastacas" (režissöör Rein Kotov, Allfilm)
  • "Kummikaru" (režissöör Indrek Simm, Testfilm)
  • "Ultra Vennikased" (režissöör Kullar Viimne, Rühm Pluss Null)
  • "Kiri Ruhnust" (režissöör Heilika Pikkov, Silmviburlane)
  • "Püha Jüri" (režissöör Riho Västrik, Vesilind)
  • "Teisel pool teed" (režissöör Jaanis Valk, Rühm Pluss Null)
  • "Maailmameister" (režissöör Moonika Siimets, Osakond)
  • "Miss Robinson" (režissöör Aljona Suržikova, Homeless Bob Production)
  • "Nagu kärbeste sumin" (režissöör Manfred Vainokivi, Filmivabrik)

2010[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Tsirkusetuur" (režissöörid Jaak Kilmi ja Andres Maimik, Kuukulgur Film)
  • "Laulev linn" (režissöör Mikk Rand, Meteoriit)
  • "Romeo, Julia ja Jüri" (režissöörid Karin Reinberg ja Liina Keevallik, Revolver Film)
  • "Keelatud vili" (režissöör Anu Aun, Luxfilm)
  • "Moekoer" (režissöör Moonika Siimets, Osakond)
  • "Järv ja linn" (režissöör Riho Västrik, Vesilind)
  • "Normaalne inimene" (režissöörid Tauno Mee ja Kaidi Tamm, Alexandrafilm)
  • "Üleriigiline õnn" (režissöörid Anne-Mari Neider ja Minna Hint, Osakond)
  • "3, 2, 1 – ilus hüpe" (režissöör Mihkel Soe, Rottfilm)
  • "Töölise portree" (režissöör Alina Suržikova, Diafilm)
  • "Helene elukool" (režissöör Liis Nimik, Alasti Kino)
  • "Vanad kalad" (režissöör Katrin Maimik, Kuukulgur Film)

2011[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kartuli Wabariik" (režissöörid Kätlin Kaganovitš ja Mart Raun, Alasti Kino)
  • "Reis" (režissöör Valentin Kuik, F-Seitse)
  • "Elu lainetel" (režissöör Riho Västrik, Vesilind)
  • "Puhkus Siberis" (režissöör Liivo Niglas, F-Seitse)
  • "Päikeselill" (režissöör Jaanis Valk, Rühm Pluss Null)
  • "Jahis ainult naised" (režissöör Kullar Viimne, Rühm Pluss Null)

2013[muuda | muuda lähteteksti]

2014[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kahe maailma vahel" (režissöör Liis Lepik; Kultusfilm). Lugu kahes paralleelmaailmas – Eestis ja Jordaanias, kus ühes elab moslem Kristi ning teises eestlane Steven.
  • "Järjekord" (režissöörid Jaak Kilmi ja Aleksandr Kheyfets; Pimik). Film järjekorra fenomenist Eesti esimese H&M poe avamise näitel.
  • "Sisekõla" (režissöör Madis Reimund; Alasti Kino). Portreefilm helilooja Pärt Uusbergist.
  • "Lusmägi INC" (režissöör Marta Pulk: Kinosaurus Film). Film jälgib Paide Gümnaasiumi lõpuklassi poiste, kaksikvendade Rainer ja Ragnar Lusmägi viimast kooliaastat, kus neil tuleb laveerida kooli ja oma ärihuvide vahel.
  • "Majavalvur" (režissöör Inger Vaikla; Vesilind). Portreefilm Tallinna Linnahallist ja selle valvurist Peetrist.
  • "Elizabethi mänguväljak" (režissöörid Maris Kerge ja Erik Norkroos; Rühm Pluss Null). 4-aastase balletiarmastaja Elizabethi rännak läbi muinasjutulise teatrimaailma Estonias, kus päriselu kohtub illusoorsega ja muinasjutust saab tõelisus.
  • "Kiirtee kordnik" (režissöörid Meelis Süld ja Meelis Muhu; In-Ruum). Portreefilm motopolitseinik Toomas Kivilost.
  • "Lained ja võnked" (režissöörid Kaido Veermäe ja Marianne Kõrver; Klaasmeri). Poeetiline lugu kosmilistest võngetest, lõhkikasvanud kapsastest ja armastuse võimalikkusest olukorras, kus 40 aastat abielus olnud paar otsustab lahku minna.
  • "Kellele lüüakse pulsikella" (režissöörid Jaak Kilmi ja Andres Keil; Pimik). Film meestest, kes on kuldses keskeas (taas)avastanud spordi, ning kelle jaoks on tervisespordist saanud saavutusharrastussport.
  • "Misha" (režissöör Aljona Suržikova; Diafilm). Komöödialugu üksildase Narva turvamehe Misha armastuse otsinguist.
  • "Stromka" (režissöörid Markus Orav ja Rauno Linnamäe; Peanut Factory). Film visuaalselt lummavast sotsiaalnähtusest – Tallinnas asuvast Stroomi rannast ehk Stromkast.
  • "Vennad Karuputked" (režissöörid Taavi Arus ja Kalle Konrad; Well Well). Portreefilm Läti piiri ääres elavatest vendadest Mihklist ja Madisest, kes tegelevad karuputke tõrjega üle Eesti.

20152016[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Üksikud" (režissöör Meelis Muhu; In-Ruum). Film 2015. aasta riigikogu valimistel osalenud sõltumatutest üksikkandidaatidest.
  • "Viirusekandur" (režissöörid Andres Maimik ja Rain Tolk; Kuukulgur Film). Portreefilm Kalev Rajangust, Viljandi orelimängijast ja hauakaevajast, radikaalsest kunstnikust ja karismaatilisest lektorist, vabamõtlejast ja provokaatorist, keda peetakse nii geeniuseks kui ka hulluks.
  • "Konnade tee" (režissöör Jaak Kilmi; Kuukulgur Film). Film igakevadise konnade rände ajal nn konnatalgute korraldajatest.
  • "Viimane lend" (režissöör Liis Lepik; Kultusfilm). Film Kasari algkooli ja selle õpilaskodu sulgemisest 1. klassis käiva Kristo näitel.
  • "Hingemaa" (režissöörid Kullar Viimne ja Erik Norkroos; Rühm Pluss Null). Film Ameerika Ühendriikides ühes külas asuva esimese seal eestlaste ehitatud puukiriku renoveerimisest, mille käigus saavad kokku kohalik entusiast Jaan Karukäpp ja muusik Tõnis Mägi.
  • "Sihtpunkt – olla õnnelik" (režissöör Kertu Köösel; Froid Film). Portreefilm Rainist ja Andresest, kes on pidevalt eneseteostuse ja õnne otsinguil ning läbinud juba mõnegi sihtpunkti, tänu millele on neil võimalik õnnelikuks olemist pakkuda ka teistele.
  • "Lõuendilinn" (režissöör Aleksandr Heifets; Taiga Film ja Vincent Films). Pilguheit Tartu tänavakunstile kunstnike MinaJaLydia ja Edward von Lõnguse kaudu.
  • "Õllerevolutsioon" (režissöör Taavi Arus; Well Well). Film Eesti väikepruulikodadest.
  • "Mängur" (režissöörid Maria Kivirand ja Robi Uppin; Media Productions). Film Eesti juutuuberist HD Tanelist.
  • "Terapeut" (režissöör Mati Põldre, Filmivabrik). Portreefilm muusik Olavi Kõrrest, kes asus 2013. aastal tööle muusikaõpetajana Pärnu Toimetulekukoolis (praegune Pärnu Päikese Kool), kus õpivad erivajadustega lapsed.
  • "Suurlinna biit" (režissöörid Ave Häkli ja Antti Häkli; Brightnez). Muusik Liis Hirvoja Londonis toimuvate õpingute taustal mõtisklus, miks peab noor inimene Eestist lahkuma.
  • "Juhtmevaba elu" (režissöör Peeter Vihma; Deeper Film). Jim ja Maarja rajavad Lahemaale juhtmevaba ja jätkusuutliku elamise. Filmis vaadeldakse, kas jätkusuutlik elu on nii suurt panustamist väärt.
  • "Õuemängud" (režissöör Urmas Reisberg; Plank Film). Film kogukondliku õuelasteaia rajamisest Tartusse Emajõe äärde.
  • "Taotleja" (režissöör Ken Saan). Filmis jälgitakse Räpina Aianduskooli lõpetajat Arlinit, kes asub oma põllumaale eurotoetusi taotlema.
  • "Burleskitarid" (režissöör Kristjan Ojang; Okri Productions). Filmis uuritakse kahe burleskitari näitel, millised on tavaelus need inimesed, kes pidupäeval on valmis astuma püünele ja riided seljast heitma.

2017[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Zoopark" (režissöörid Marta Pulk ja Maie Rosmann-Lill; Kinosaurus Film). Film Tallinna loomaaia külastajate jaoks varju jäävast poolest.
  • "Unistus jäätisest ja limonaadist" (režissöör Tiina Haak). Portreefilm naisest, kes on teelahkmel: kas suunduda Tallinna juristitööle või kolida jäädavalt maale ja jätkata külapoe juhtimist?
  • "Täideviija" (režissöör Roald Johannson; John Rambo). Portreefilm kohtutäiturist Risto Sepast.
  • "Tabamata ime" (režissöör Eret Kuusk; Estfilm Production). Filmi keskmes on autopesijana töötav Leo, kes soovib oma lauludega läbi lüüa, kuid tulutult.
  • "Põrgu Indias" (režissöör Kaido Veermäe; Menufilmid). Film ühest Indias vangistatud laevakaitsjatest.
  • "Perpeuum mobile ja piiritud hinged" (režissöörid Kaido Veermäe ja Marianne Kõrver; Klaasmeri). Sõbrad leidur Anni ja munk Harri püüavad, üks materiaalsel ja teine vaimsel tasandil integreerida oma ideid igapäevaellu, et teha maailmast elamiseks üks ausam, helgem ja parem paik.
  • "Pagulasega elutoas" (režissöör Kristina Norman; Rühm Pluss Null). Film Vao külas asuvast pagulaskeskusest.
  • "Lembri Uudu" (režissöör Eeva Mägi; Alasti Kino). Film Saaremaal Pähkla külas elanud Lembri Uudust, kohalikust kolhoosi traktoristist, kellest on saanud pärast surma omamoodi kangelane.
  • "Kümme, üheksakümmend" (režissöör Martti Helde; Allfilm). Portreefilm 10-aastasest Raplamaa poisist Kerdist, kes armastab klassikalist muusikat ja elektroonikat ning peab oma unistuste töökohaks ERSO-t.
  • "Kerro 40" (režissöör Aljona Suržikova; Diafilm). Portreelugu Käru vallas tegutsevast Eesti vanimast pereklubist Kerro.
  • "Katk" (režissöör Andres Keil; Pimik). Ajakirjanduslik dokumentaalfilm jälgib aidsi tugikeskuse töötajaid süstlavahetusringil Tallinnas ja psühholoogi teraapiaseanssi narkosõltlasega.
  • "Jaanipäev" (režissöörid Aleksandr Heifets ja Jaak Kilmi; Taiga Film). Film jaanipäevaks Saaremaale sõitmise fenomenist.
  • "Heldur" (režissöör Karol Ansip; Tallinna Filmikool). Portreefilm Pallase koolkonda kuuluvast kunstnikust Heldur Viiresest.
  • "Gerassimovi naised" (režissöör Birgit Rosenberg; Kokoro). Portreefilm mitmelt poolt Venemaalt Narva sattunud naistest, kes kohtuvad Gerassimovi pargis.
  • "Elu kombinaadi keldris" (režissöör Triin Ruumet; Kinosaurus Film). Filmi peategelane on Lõuna-Eesti haigla elektrik Ago Pettai, kes kehastab süsteemis elutervet anarhismi ning meditsiinisüsteem seda struktuuri, mis annab võimaluse keset haigusi sääraseks eluterveks anarhismiks.

2018[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Vastuvõtt" (režissöör Jaak Kilmi; Taiga Film). Film Tartus Karlovas elavast abielupaarist, kes korraldab iga aasta 24. veebruaril presidendi vastuvõtuga sarnast pidulikku üritust.
  • "Uus tõus, vana mõõn" (režissöörid Enrico Barone, Carlo Cubero ja Kristiina Pilvet; Epic Frog Productions). Film näitab Piirissaare palvela laulja ja kogukonna võtmeisiku Praskovja silmade kaudu, mismoodi saare vanausuliste kogukond pärast 2016. aastal toimunud tulekahjusid järjekordse mõõnaga toime tuleb.
  • "Sirgala südamed" (režissöör Mirjam Matiisen; Alasti Kino). Portreefilm Ida-Virumaa väljasurnud kaevandusasulast Sirgalast.
  • "Pets ja Berliin" (režissöör Taavi Arus; Well Well). Portreefilm punkarist Peeter Männiksoost (Pets), kes on juba aastaid elanud Berliinis.
  • "Oma silm on kuningas" (režissöörid Ken Saan ja Ivar Heinmaa; Filmid ja Saapad). Film Ken Saani ja rindeoperaatori Ivar Heinmaa reisist 2017. aastal Keeniasse, kus toimuvad valimised, saatjaks vägivallaaktsioonid.
  • "Miks ma siis ei lähe?" (režissöör Liina Särkinen; Silmviburlane). Film kolmest aastaid tagasi Londonisse kolinud Eesti naisest, kes kaaluvad Eestisse naasmist, kuid aduvad kodumaale tulekut hirmutavana.
  • "Lendoravasõda" (režissöör Heli Tetlov; Vesilind). Film vaatleb lendoravate kaitseala laiendamist Virumaal selle pooldajate ja vastaste vaatepunktist aasta vältel.
  • "Kütt" (režissöör Kaupo Kruusiauk; Flo Film). Film autogrammikütist Martin Kasesalust.
  • "Kliimapagulased" (režissöörid Maria Uppin ja Robi Uppin; Black Plastic Media Productions). Film kunstnik Ave Nahkurist, kes otsustas perega kannapöörde teha ja kolida Tenerifele Gomera saarele.
  • "Annika Laats. Risti aarded" (režissöör Ruti Murusalu; Rühm Pluss Null). Portreefilm Risti koguduse õpetajast ja hingehoidjast Annika Laatsist.

2019[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ära mind lahti lase" (režissöörid Ingrid Hübscher ja Sigrid Reede; Estinfilm). Filmis jälgitakse Euroopa Eestlaste Koori teekonda 2019. aasta juulis toimuvale XXVII üldlaulupeole.
  • "Süda Sõrve ääres" (režissöör Eeva Mägi; Alasti Kino). Poeetiline dokumentaalfilm Sõrve sääre meestest, kelle hing on täis ilu, tuld ja elujõudu, aga ka ääretut üksindust.
  • "Sõda igavatele seintele" (režissöör Aleksandr Heifets; Taiga Film). Film Ameerika Ühendriikidesse Silicon Valleysse püüdlevast Tartu idufirmast SprayPrinterist, kelle unistused põrkuvad vastu argielu reaalsust.
  • "Sääskedest ja inimestest" (režissöör Madis Ligema; Davai Laama). Mõtterännak Eesti loodusest ja selle niiskest pinnast sündinud väikeste ja suurte isendite maailma.
  • "Suurem kui sport" (režissöör Kerttu Soans; Umberto & Ko). Portreefilm olümpiasportlasest ja Epp Mäe kunagisest treenerist Arvi Aavikust, kes asub paarile andekale tüdrukule toetudes looma Eesti esimest maadlusnaiskonda, kus sportlased ja treenerid töötavad uudse kava järgi.
  • "Surmatants" (režissöör Vaiko Edur; Fisheye). Matmisrituaale ja surmakultuuri uurinud teadlane Paul Firnhaber arutleb surmahirmu üle ja räägib, millest on surma kujutamine kujutavas kunstis välja kasvanud, milline on inimkonna pärand ühiskonnale üldisemalt ning mis teda köidab väikeses Viljandis, kuhu ta on tulnud vanaduspõlve veetma.
  • "Mis teed, Gruusia?" (režissöör Agnes Aus; Waus). Lugu grupist kontoritööst tüdinud eestlastest, kes on südameasjaks võtnud Gruusia tee tuleviku.
  • "Lasnamäe kõplajad" (režissöör Meelis Muhu; In-Ruum). Anton, Maria, Liina ja Liis rajasid Tallinna Lasnamäele õitsva kogukonnaaia, kus paneelmajade elanikud saavad kasvatada maitsetaimi, köögivilju ja rohelist mõtteviisi.
  • "Kopli liinid. Võõrustab viimane kupleelaulja" (režissöör Sten Haljak; Eastern Europe Beach Movies). Portreefilm näitlejast ja kupleelauljast Peeter Kaljumäest, kes adub, et kuplee kui žanr on koos temaga vajumas unustuse hõlma.
  • "Kodumaa karjed" (režissöör Marta Pulk; Kinosaurus Film). Filmis koostatakse galerii nii sellest, mis eesti hingesid murendab, kui ka sellest, mis neid ühendab. Nõnda koonduvad teravamad, ilusamad ja kõnekaimad meeleavalduste sõnavõtud visuaalseks esseeks.
  • "Emade päev" (režissöör Kristiina Davidjants; Maagiline Masin). Film Tallinna Vanglas emade päeva tähistamisest, kus kuus kinnipeetavat kogunevad, et lugeda sisse üks muinasjutt, et see oma lastele saata.

2020[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Õiglased" (režissöör Taavi Arus; Well Well). Sissevaade filmides ja reklaamides osalevate nn ekstrate ehk väiksemaid episoodilisi rolle mängivate näitlejate ellu.
  • "Pensipäev" (režissöör Liis Lepik; Kultusfilm). Inimlikult soojas filmiloos vaadeldakse ühe Mulgimaa aleviku inimesi ja nende kulgemist pensioni saabumise päeva rütmides; kel mõlgub meeles noorusmaa romantika, kel unistus millestki enamast.
  • "Mõjutajad" (režissöör Madis Ligema; Davai Laama). Pilguheit digitaalse maailma arvamusliidrite, sisulooja Juhani Särglepa, personaaltreener Erna Husko ning kirjasaatja ja tervitaja Hillar Kohvi argipäeva. Milline on elu teispool ekraani?
  • "Islam Eesti südames" (režissöör Madis Reimund; Masterplaan). Portreefilm sügavate Eesti juurtega noormehest, kellest on kujunenud Allahi ustav teener, kes annab suuresti ateistlikus Eestis edasi koraani õpetusi.
  • "Eesti nafta" (režissöör Liina Särkinen; Silmviburlane). Ema ja tütar otsivad koos vastust küsimusele, mis võiks olla Eesti nafta. Üks neist kasvatab nõgeseid, teine on tuntud juutuuber.
  • "Camino paradoks" (režissöörid Anniken Haldna ja Gerli Nõmm; Black Plastic Media Productions). Rännakufilmi keskmes on Keiu Virro, kes asub ajaloolisele patukahetsuse teele Santiago de Compostela poole.

2021[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Paradiis" (režissöör Andres Keil; Pimik). Portreefilm Tartu Descartes’i Koolis õppivast 12-aastasest Shahadist, kelle pere põgenes kuus aastat tagasi Süüriast sõja eest.
  • "Murust" (režissöör Kaupo Kruusiauk; Flo Film). Lugu kahest perekonnast, kellel on vastandlikud vaated muruniitmisele ja aiapidamisele.
  • "Kasuemad" (režissöör Meelis Muhu; Umberto & Ko). Film metsloomaühingu vabatahtlikest.
  • "Homme saabub paradiis" (režissöör Anna Hints; Stellar Film). Film noortest emadest, nn toidupäästjatest, kes on otsustanud peredele toitu hankida kaubanduskeskuste prügikastidest.
  • "Lil Eesti" (režissöör Taavi Arus; ÕM ja Mägede Hääl). Lugu DJ Siim Nestori mahitusel toimuvast noorte põlvkonna esiletõusust Eesti muusikas.
  • "Muusika, mida ma veel ei tea" (režissöör Aleksandr Heifets; Well Well ja Taiga Film). Portreefilm Tartu melomaanist Ahtost, kelle kireks on vinüülplaadid.
  • "Käärid" (režissöör Margus Talvik; Korovo). Portreelugu juuksurist ratastel.
  • "Matz" (režissöör Elīza Bēniņa; Baltic Film Production). Portreelugu paraujumise tähest Matz Topkinist.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]