Kristina Norman
Kristina Norman (sündinud 17. septembril 1979) on eesti ja vene päritolu kunstnik ja kunstipedagoog.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 2003. aastal bakalaureuseõppes graafika ja 2010. aastal magistriõppes vabade kunstide erialal.[1]
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Normani kunstipraktika on kontekstikeskne ning tema huviorbiidis on teemad, mis on seotud ideoloogiate, vastuoluliste poliitiliste protsesside ja ajaloo valupunktidega. Ta on uurinud oma teostes identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhet. Tema interdistsiplinaarne looming hõlmab videoinstallatsioone, skulptuuriobjekte, linnalisi sekkumisi, dokumentaalfilme ja performance'it.
2009. aastal esindas ta Eestit 53. Veneetsia biennaalil projektiga "After-War".[1] Ta lõi skulptuurist "Pronkssõdur" innustatult installatiivse keskkonna "After-War" viies ruumis, milles kesksel kohal on kuldsõdur. Kuldsõduri Tõnismäele viimise eest sai ta 9. mail 2009 politseilt suulise hoiatuse. 9. juunil 2009 ilmus uudis, et nüüdiskunsti muuseum Kiasma soovib kuldsõduri ära osta.[2]
2022. aastal eksponeeris Kristina Norman koos Bita Razaviga Eesti paviljonis uusi teoseid, mis lähtusid Emilie Rosalie Saali isikust ja loost. Näitus käsitles omavahel põimunud ajalugude, "võitjate" ja "kaotajate" suhteid ning nende mõistmise keerukust ja mitmetahulisust, hõlmates ka koloniaalajalooga seotud küsimusi.[3]
Ta on resident-kunstnik Itaalia vanimal kaasaegsete etenduskunstide festivalil "Santarcangelo dei Teatri".[1]
Norman sai aastatel 2020–2022 kunstnikupalka.[1]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2009 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (sotsiaalselt oluliste teemade järjepidev ja kaasaegne käsitlus kunstis)[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Selgusid uued kunstnikupalgalised" ERR kultuur, 19. november 2019
- ↑ Inna-Katrin Hein (09.06.2009). "Kiasma tahab osta kuldsõduri". Postimees.
- ↑ "59. Veneetsia biennaalil esindavad Eestit Norman, Razavi ja unustatud kunstnik". kultuur.err.ee. 08.06.2020.
- ↑ "Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemiad 2001-2010".