Aljona Suržikova
Ilme
Aljona Suržikova (sündinud 6. jaanuaril 1982 Tallinnas) on Eesti filmilavastaja.
Ta õppis aastatel 2000–2004 Tallinna Ülikooli telerežii erialal ja 2006–2008 Peterburi Riiklikus Kino ja Televisiooni Ülikoolis filmirežii erialal.
Aljona Suržikova on oma sotsiaalselt tundlikke teemasid kajastavate dokumentaalfilmidega leidnud tunnustust ka väljaspool Eestit. 2013. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali Noore filmitegija preemia.[1]
Lavastatud filme
[muuda | muuda lähteteksti]- 2021 "Uue ajastu kunstnik Edith Karlson"
- 2020 "Ankeet"
- 2018 "Juured: Oodates imet"
- 2017 "Kerro 40"
- 2017 "Lumi Punasel lagedal"
- 2016 "Aktuaalne Narva"
- 2016 "Tee otsing. Robert Kasemägi"
- 2014 "Poissmees ja Volga"
- 2013 "Suur-Sõjamäe"
- 2011 "Laulev Nadežda"
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Aljona Suržikova: ma ei teinud filmi sõjast, vaid inimestest; ERR kultuur, 06.05.2022
- Käru kogukonna aasta emaks valiti Aljona Suržikova; Tre Raadio, 09.05.2021
- Aljona Suržikova traagiline, ent elujaatav lugu; Postimees, 29.04.2018