Mine sisu juurde

Manfred Vainokivi

Allikas: Vikipeedia
Manfred Vainokivi (2024).
Foto: Jaan Künnap

Manfred Vainokivi (sündinud 10. jaanuaril 1964 Tallinnas) on eesti filmirežissöör, -operaator ja -produtsent ning kunstnik.

Vainokivi on õppinud aastatel 1971–1978 Tallinna 1. keskkoolis ja 1979–1982 Tallinna Spordiinternaatkooli Otepää filiaalis (spetsialiseerumisega suusakahevõistlusele). Alates 1981. aastast õppis ta Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kaugõppekursustel Silvia Jõgeveri käe all, hiljem täiendas end suvistes maalilaagrites.[1] Aastatel 1998–2001 õppis ta Eesti Kunstiakadeemias kujunduskunsti.[2]

Töö ja looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Vainokivi töötas aastatel 1982–1988 Eesti Telefilmis operaatori assistendina ja kombineeritud võtete operaatorina, 1989–1991 Stuudio B-s animafilmide režissöörina (tegi kolm osa joonissarjast "Ohtlikud lennud") ning 1991–1998 Manfred Tuisk Stuudios produtsendi, operaatori ja kunstnikuna.

Alates 1998. aastast on ta olnud produtsent, operaator, kunstnik ja režissöör stuudios Parunid & Vonid, mis kannab alates 2006. aastast nime Filmivabrik OÜ.

Vainokivi on eri rollides filmiloojana teinud (2026. aasta seisuga) kokku ligi sada filmi[3] ja produtsendina umbes 40.[4] Ta on eeskätt dokumentalist, kelle provokatiivne autoripositsioon on äratanud poleemikat kodumaal ja ka välismaistel festivalidel.[5][6][7][8] Kultuurikriitik Kaspar Viilup on ühe tema uuema teose kaudu iseloomustanud talle omast temaatikat ja käekirja nii: "PÖFFil linastunud lühidokk "10 000 sammu suitsunurka" /---/ sobib hästi Manfred Vainokivi mitmete varasemate sütikmusta huumoriga loodud portreede ritta, kus fookuses on enamasti unustatud kultuurikangelased."[9] Teda on nimetatud Eesti filmikunstis heas mõttes kummaliseks fenomeniks, kes näiteks on söandanud enesekriitiliselt avalikkuse ette tuua iroonilis-koomilise autoportree "The Best of Salieri ehk Mina, Eesti režissöör", mis pälvis 2021. aastal Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia.[10] Samas on kultuurkapitali aastapreemiaga (2015) tunnustatud ka tema väljendusrikka tundehelluse poolt: üllatavate jõuliste kujundite valikuga dokumentaalfilmi "Luikedeta järv ehk Piknik raudteejaamas", mis on südamlik ja dramaatiline lugu elu hääbumise kurbmängust.[11]

Ta on isikupärases filmikeeles portreteerinud fotokunstnik Kalju Suurt ("Maestro"), teatri- ja estraadikorüfeed Eino Baskinit ("Baskin"), estraadivirtuoosi ja viiuldajat Vladimir Sapožninit ("Tsirkuselaps"), mitmekülgset kultuuritegelast Linnar Priimäge ("Mephistopheles"), kirjanik Peeter Sauterit ("Kirjanikuga voodis"), kireva elusaatusega tsirkuseartisti Sergei Fatkinit ("Vana kloun") ja paljusid teisi Eesti kultuuritegelasi. Režissöörina on ta teinud mängufilmi "Perekonnavaled" ja terve rea lühimängufilme. Tema operaatoritööd võib kohata ka ETV ajaloolises pooldokumentaalses sarjas "Hetk ajaloos" (2018–2020), Tiina Pargi reisisaatesarjas "Reisile minuga" (2014–2020) ja muudeski keerukamates dokumentaalprojektides.

Tema nõukogudeaegset varieteekunsti käsitlev dokumentaalfilm "Punane varietee" valiti 2016. aastal Tallinna dokumentaalfilmide festivali DocPoint avafilmiks.[12]

Kunstnikuna on ta lisaks filmitööle illustreerinud ja/või kujundanud Peeter Sauteri kirjandusteoseid ("Luus", 1997; "Kogu moos", 1998; "Pätt ja pihiisa", 2001; "Vere jooks", 2006; "Märkmeid vaeste kirjanike majast", 2012). Alates 2020. aastatest esineb ta maalikunstnikuna ka näitustel.

  • "Olev Sooants-Soans. Eestimaa piltatlas" (dokumentaalfilm, 1986) – multioperaator
  • "Torupillimängud" (dokumentaalfilm, 1987) – multioperaator
  • "Sulev Nõmmik" (dokumentaalfilm, 1987) – kombineeritud võtete operaator
  • "Mälestuskuurort" (dokumentaalfilm, 1987) – multioperaator
  • "Liblikalend" (dokumentaalfilm, 1987) – kombineeritud võtete operaator
  • "Ohtlikud lennud" (animafilm, 1992) – režissöör, kunstnik
  • "Varas" (lühimängufilm, 1992) – operaator
  • "Kollane maja" (dokumentaalfilm, 2000) – režissöör, operaator, kunstnik, produtsent
  • "Armas tuss 50 aastat hiljem" (lühimängufilm, 2000) – operaator
  • "03:07" (lühimängufilm, 2001) – režissöör, stsenarist, operaator, kunstnik, produtsent
  • "Üheotsapilet" (dokumentaalfilm, 2001) – produtsent
  • "Pääsemine" (lühimängufilm, 2002) – operaator, produtsent, kunstnik
  • "Nööbi odüsseia" (animafilm, 2002) – produtsent
  • "Lovesick" (lühimängufilm, 2003) – operaator
  • "Perebisnes" (lühimängufilm, 2003) – operaator, kunstnik
  • "Viimane öö" (lühimängufilm, 2003) – produtsent
  • "Painaja" (lühimängufilm, 2004) – produtsent
  • "Röövlirahnu Martin" (mängufilm, 2005) – produtsent, operaator
  • "Filmi valmimine: Röövlirahnu Martin" (dokumentaalfilm, 2005) – produtsent
  • "Kuum külm sõda: Haukka Grupp" (dokumentaalfilm, 2005) – operaator, kunstnik
  • "Sinimäed" (dokumentaalfilm, 2007) – operaator, rekvisiitor
  • "Tervitusi Nõukogude Eestist!" (dokumentaalfilm, 2007) – operaator
  • "Valli baar" (dokumentaalfilm, 2008) – režissöör, stsenarist, operaator
  • "Emumäe Eedi ja Lobiküla Kristjan" (dokumentaalfilm, 2009) – režissöör, operaator
  • "Disko ja tuumasõda" (dokumentaalfilm, 2009) – operaator
  • "Baruto – tõlkes kaduma läinud" (dokumentaalfilm, 2009) – operaator
  • "Mees metsast ja mere äärest. Skulptor Jüri Ojaver" (dokumentaalfilm, 2009) – operaator
  • "Pangarööv" (mängufilm, 2009) – produtsent, operaator
  • "Maestro" (dokumentaalfilm, 2009) – režissöör, stsenarist, operaator
  • "September" (dokumentaalfilm, 2010) – operaator
  • "Kalevite kanged pojad" (dokumentaalfilm, 2010) – operaator
  • "Tsirkuselaps" (dokumentaalfilm, 2010) – režissöör, stsenarist, operaator
  • "Elu on lill" (dokumentaalfilm, 2010) – režissöör, stsenarist, operaator
  • "Nagu kärbeste sumin" (dokumentaalfilm, 2010) – režissöör, stsenarist, operaator
  • "Baskin" (dokumentaalfilm, 2012) – režissöör, stsenarist, operaator
  • "Vaeste kirjanike maja" (dokumentaalfilm, 2012) – režissöör, stsenarist, operaator
  • "Riigivargad" (dokumentaalfilm, 2014) – režissöör, stsenarist, operaator
  • "Luikedeta järv ehk Piknik raudteejaamas" (dokumentaalfilm, 2015) – režissöör, stsenarist, operaator
  • "Punane varietee" (dokumentaalfilm, 2016) – režissöör, stsenarist, operaator
  • "Perekonnavaled" (mängufilm, 2016) – režissöör, operaator
  • "Rodeo" (dokumentaalfilm, 2017) – operaator
  • "Elagu skandaalid ja kollased sandaalid" (dokumentaalfilm, 2018) – režissöör-operaator
  • "Peep Puksi lugu" (dokumentaalfilm, 2018) – operaator
  • "Kirjanikuga voodis" (dokumentaalfilm, 2019) – režissöör, stsenarist, operaator
  • "Vee peal" (mängufilm, 2020) – operaator, produtsent
  • "The Best of Salieri ehk Mina, Eesti režissöör" (dokumentaalfilm, 2021) – režissöör, stsenarist, operaator
  • "Mephistopheles" (dokumentaalfilm, 2020) – režissöör, stsenarist, operaator
  • "Eesti matus" (mängufilm, 2021) – produtsent, operaator
  • "Esimene kapitalist" (dokumentaalfilm, 2022) – produtsent, operaator
  • "Sülita mulle näkku" (dokumentaalfilm, 2023) – režissöör, stsenarist, operaator
  • "Mo Mamma" (mängufilm, 2023) – produtsent
  • "Gorikaturist" (dokumentaalfilm, 2023) – operaator
  • "Taevatrepp" (mängufilm, 2023) – produtsent, fotograaf
  • "10 000 sammu suitsunurka" (dokumentaalfilm, 2025) – režissöör, stsenarist, operaator
  • "Meie Erika" (mängufilm, 2026) – produtsent
  • "Mind ei ole sinust eraldi" (mängufilm, 2026) – produtsent

Tegevus kunstnikuna

[muuda | muuda lähteteksti]

Manfred Vainokivi on aeg-ajalt illustreerinud ja kujundanud raamatuid ning teinud kunstnikutööd mitmele filmile, kuid maalima hakkas ta aktiivsemalt alles koroonapandeemia ajal 2020. aastate alguses. Tema maalimisstiili on iseloomustatud kui jõulist, ekspressiivset ja kohati grafitilikku.[13]

Ühisnäitusi

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2023 – Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus "Tegelikkus ja kujutlus" Pärnu Uue Kunsti muuseumis
  • 2024 – Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus "Kusagil – üle vikerkaare" Pärnu Uue Kunsti muuseumis
  • 2025 – Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus "Rääkimata lood" Pärnu Uue Kunsti muuseumis
  • 2025 – Manfred Vainokivi ja Asko Künnapi näitus "Juhuslik kohtumine Pärnus" Endla Teatrigaleriis
  • 2026 – Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus "Ideaalmaastikud" Pärnu Uue Kunsti muuseumis

Isikunäitusi

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Plagiaadi kahtlusega" – alates jaanuarist 2025 Tallinna vanalinnas galeriis Truus[14]
  • "Muusa lahkus" – märtsist aprillini 2025 Tallinna Õpetajate Majas koostöös Tokko & Arraku galeriiga[3]
  • "Hästi hoitud saladus ehk Esimest korda Rakveres" – alates maist 2025 Rakvere Teatrigaleriis (kinomajas)
  • "Mälu tühjendamine" – alates aprillist 2026 Tartu kultuuriklubis Promenaadiviis

Näitused suguvõsa kultuurikihtidest

[muuda | muuda lähteteksti]

Vainokivi ühe liini esivanemad on pärit Rakverest. Seal asub ka elumaja, mis on kuulunud tema suguvõsale alates 1881. aastast, tema enda lapselapsed esindaksid seal seitsmendat põlve. Vainokivi hakkas selles 2020. aastate alguses elanikest tühjaks jäänud majas ajaloolisi kultuurikihte harutama ning leidis imestusväärselt palju vanavara ja dokumente: kolmes keeles postkaarte, päevikuid, kirju, mis esindavad erinevaid riigikordi ning ammu elanud inimeste elulugusid. Dokumentalisti põhjalikkusega pidas ta nende leidude kohta Facebookis päevikut "Kuidas ma Rakverre läksin ja Wesenbergi sattusin" ning korraldas 2025. aastal Rakvere Teatrigaleriis (kinomajas) oma esivanemate pärandi ja loometeega seotud isikunäituse "Hästi hoitud saladus ehk Esimest korda Rakveres".[15][5] Leitud kirjadest inspireerituna valmis ka akrüülmaalide ja kollaažide näitus "Mälu tühjendamine", mida võis näha alates aprillist 2026 Tartu kultuuriklubis Promenaadiviis.[4]

Festivaliauhinnad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1998 – Chicago reklaamfilmide festivali (USA) grand prix – reklaamklipi "Vigurkrõps" eest
  • 2009 – Docúpolise rahvusvahelise filmifestivali (Barcelona, Hispaania) eriauhind – filmi "Valli baar" eest
  • 2010 – STP ja Balti riikide filmifestivali "Kinošokk" (Anapa) I preemia lühifilmide konkursil – filmi "Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan" eest

Vainokivi on õppinud mitmes koolis, kuid peab ennast autodidaktiks kõiges, mida tal elus teha on tulnud, välja arvatud kahes valdkonnas: tal on spordiinstruktori ja multiplikaatori kutsetunnistus. Elu paradoksina pole ta aga just neis ametites tundigi töötanud.[3]

  1. Raimu Hanson. Intervjuu ⟩ Filmimees Manfred Vainokivi tõi tartlastele näha mälu tühjendamist. Tartu Postimees, 22.04.2026.
  2. Inna Grünfeldt. Manfred Vainokivi avab Rakveres "Hästi hoitud saladuse" Virumaa Teataja, 21.05.2025.
  3. 1 2 3 Martin Pedaja. Galerii ⟩ Filmimees Manfred Vainokivi näituse avamine tõi kohale mitmed tuntud näod, Postimees.ee / Elu24, 13.03.2025.
  4. 1 2 Raimu Hanson. Intervjuu ⟩ Filmimees Manfred Vainokivi tõi tartlastele näha mälu tühjendamist. Tartu Postimees, 22.04.2026.
  5. 1 2 Inna Grünfeldt. Manfred Vainokivi avab Rakveres "Hästi hoitud saladuse" Virumaa Teataja, 21.05.2025.
  6. Margit Kilumets. Barbi Pilvre: Vainokivi filmi Lapin on alkoholiprobleemidega ülekaaluline kiimas vana kalkun ERR Kultuur, 16.05.2018.
  7. Kaspar Viilup. Arvustus. Eesti oma Borat ERR Kultuur, 20.01.2022.
  8. Maria Ulfsak. Dokumentaalfilmid, mis ei sobi ETV eetrisse: ERRi programmipoliitika tekitab segadust Eesti Ekspress, 10.02.2021.
  9. Kaspar Viilup. Ülevaade. Presidendid, klounid ja doping ehk Eesti dokiaasta 2025 ERR Kultuur, 18.02.2026.
  10. Kultuuriportaal soovitab: dokfilm "The Best of Salieri ehk Mina, Eesti režissöör" Jupiteris ERR Kultuur, 17.01.2023.
  11. "Luikedeta järv ehk piknik raudteejaamas". Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 25.06.2026.
  12. DocPoint filmifestivali avab Manfred Vainokivi "Punane varietee" ERR Kultuur, 19.01.2016.
  13. Manfred Vainokivi. KOOS galerii kodulehel. Vaadatud 23.06.2026.
  14. Galerii: Truus galeriis avati režissöör Manfred Vainokivi maalinäitus, ERR Kultuur, 17.01.2025.
  15. Mari Kukk. Filmimees Manfred Vainokivi taaselustab esivanemate ajalugu Maaleht/Delfi, 23.01.2026.
  16. "Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid" Sirp, 13. veebruar 2022