Ungari vürstiriik
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2015) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2015) |
|
Magyar Nagyfejedelemség 895–1000 | |
.svg)  Lipp
Vapp
| |
| Valitsusvorm | Hõimuliit |
|---|---|
| Pealinn | Esztergom või Székesfehérvár (Taksony ja Géza valitsusajast) |
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895. või 896. aastal pärast 9. sajandi sissetungi.
Ungarlased, poolrändleva rahva hõimuliit, mida juhtis Árpád, saabusid Etelközist, mis oli nende varasem vürstkond Karpaatidest idas.
Näib, et sel perioodil Ungari suurvürsti võim vähenes, hoolimata Ungari sõjaretkede edust üle Euroopa. Hõimuterritooriumid, mida valitsesid Ungari sõjapealikud, muutusid poolsõltumatuteks üksusteks (näiteks Gyula Noorema valdused Transilvaanias). Need territooriumid taasühendati alles István Püha valitsemise ajal. Poolrändlev Ungari rahvastik võttis omaks paikse elu. Pealike ühiskond muutus riigi ühiskonnaks. 10. sajandi teisest poolest hakkas levima kristlus. Vürstkonna järglaseks sai kristlik Ungari kuningriik István Püha kroonimisega Esztergomis 1000. aasta jõulupäeval (teistel andmetel 1. jaanuaril 1001).
Ungari historiograafia kutsub kogu perioodi aastatel 896–1000 "vürstkonna ajastuks".
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Ungari hõimuliidu etnonüüm on ebaselge. Ühe vaate kohaselt, järgides Anonymuse kirjeldust, kutsuti föderatsiooni "Hetumoger / Seitse madjarit" ("VII principales persone qui Hetumoger dicuntur", "seitse vürstlikku isikut, keda kutsuti seitsmeks madjariks"), kuigi sõna "Magyar" tuleb võib-olla kõige tähtsama Ungari hõimu Megyer nimest. Hõimu nimest "Megyer" sai "Magyar", viidates ungarlastele tervikuna. Kirjutatud allikad kutsusid madjareid "ungarlasteks" enne nende saabumist Pannoonia tasandikule, kui nad elasid veel Ida-Euroopa steppides (aastal 837 mainis "Ungrit" Georgios Monachos, aastal 862 mainis "Ungrit" Annales Bertiniani, aastal 881 mainis "Ungarit" Annales iuvavenses).
Tolleaegsetes Bütsantsi allikates, mis kirjutatud kreeka keeles, oli maa tuntud kui Lääne-Tourkia. Juut Hasdai ibn Šaprut kutsus 960. aasta paiku oma kirjas Josephile riiki Hungrite maaks (ungarlaste maa).
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Taust[muuda | muuda lähteteksti]
Ungarlaste (madjarite) saabumise eelõhtul 895. aasta paiku valitsesid Pannoonia tasandiku territooriumit Ida-Frangi riik, Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Suur-Määri riik (Ida-Frangi riigi vasallriik). Ungarlastel oli selle piirkonna kohta palju teadmisi, kuna neid oli ümberkaudsete riikide poolt sageli palgasõduriteks värvatud ja nad juhtisid sellel alal omi kampaaniaid juba aastakümneid. See ala oli hõredalt asustatud avaaride riigi hävitamisest saati aastal 803 Frangi keisri Karl Suure poolt ja madjarid (ungarlased) said edasi liikuda praktiliselt vastupanuta, rahumeelselt. Äsjaühinenud ungarlased asusid Árpádi juhtimisel Pannoonia tasandikule 895. aastast alates. Ida-Frangi vasall Balatoni vürstkond Doonau taga alistati Ungari kampaania ajal Itaalia suunas 899.–900. aasta paiku. Suur-Määri riik hävitati 902. ja 907. aasta vahel ning osa sellest, endine Nitra vürstkond, sai Ungari riigi osaks. Pannoonia tasandiku kaguosad olid Esimese Bulgaaria tsaaririigi võimu all, siiski kaotasid bulgaarlased oma domineerimise Ungari vallutuse tõttu. Kontroll enne Ungari asustust Solitudo Avarorum territooriumile (peamiselt Alföldi põhjaosa), kus elasid avaaride riismed, ei ole veel täielikult selge.
Sõjalised saavutused[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Ungari sissetungid Euroopasse, Suur-Määri riik, Pannoonia mark, Baieri hertsogkond
Vürstkond kui sõdalaste riik koos vastse sõjalise jõuga korraldas jõulisi sõjaretki Konstantinoopolist Kesk-Hispaaniani ja alistas aastatel 907–910 vähemalt kolm suurt Ida-Frangi armeed. Ungarlastel õnnestus suruda de iure Baieri-Ungari piir Ennsi jõeni (aastani 955) ja vürstkonda ei rünnatud sellest suunast sada aastat pärast Bratislava lahingut. Hootised Ungari kampaaniad kestsid aastani 970, siiski tähistasid kaks sõjalist kaotust Saksa-Rooma riigile aastatel 955 (Lechfeld) ja 970 (Arkadiopolis) nihet Ungari vürstkonna arengus.
Üleminek[muuda | muuda lähteteksti]
Hierarhilise pealike ühiskonna muutumine riigi ühiskonnaks oli üks kõige tähtsamaid arenguid sel ajal. Esialgu säilitasid madjarid poolrändleva elustiili, harrastades rändkarjapidamist: nad liikusid piki jõge suve- ja talvekarjamaade vahel, otsides vett oma kariloomadele. György Györffy teooria järgi kohanimedest tuletatuna oli Árpádi talvekorter – selgelt pärast Pannoonia okupeerimist aastal 900 – võib-olla 'Árpádváros' (Árpádi linn), praegu Pécsi komitaadis, ja tema suvekorter oli – nagu on kinnitanud Anonymus – Csepel. Hiljem oli selle teooria järgi tema uus suvekorter Csallóköz, siiski vaieldakse riigi varajase keskuse täpse koha üle. Gyula Kristó järgi paiknes keskus Doonau ja Tisza jõe vahel, aga arheoloogilised leiud viitavad asukohale Tisza ülemjooksu piirkonnas.
Bütsantsi keisri Konstantinos VII 950. aasta paiku kirjutatud De Administrando Imperio püüab määratleda täpselt ungarlaste Tourkia maad. Konstantinos kirjeldas eelmisi Ungari asukaid (näiteks määrlasi), määratles varajase Ungari asustuse, mis paiknes Ungari jõgede (Temes, Maros, Körös, Tisza, Tutisz) ääres, kirjeldas ungarlaste naabreid. Konstantinosel oli rohkem teadmisi Ungari idaosast, seega ühe teooria järgi ei tähendanud Tourkia kogu föderatsiooni maad, vaid ühe hõimu asustust, ja Ungari kirjelduse allikas võis olla Gyula, kelle hõim asus 950. aasta paiku viie jõe ääres. Teise hüpoteesi järgi, mis põhineb peamiselt Konstantinose kirjeldusel, alustasid ungarlased Lääne-Ungari tegelikku asustamist alles pärast 950. aastat, kuna maa idaosa oli palju sobivam rändeluviisile.
Majandusliku olukorra muutumise, karjamaade vähesuse (rändleva ühiskonna toetuseks) ja edasiliikumise võimatuse tõttu hakkas poolrändlev Ungari elustiil muutuma ja madjarid võtsid omaks paikse elu ja hakkasid põllumeesteks, kuigi selle muutuse algust saab dateerida 8. sajandiga. Ühiskond muutus ühtlasemaks: kohalikud slaavi ja muud rahvad ühinesid ungarlastega. Ungari hõimujuhid ja nende klannid rajasid maal kindlustatud keskusi ja hiljem muutusid nende linnused maakonnakeskusteks. Kogu Ungari külade süsteem arenes välja 10. sajandil.
Ungarlaste suurvürstid Fajsz ja Taksony hakkasid võimustruktuure reformima. Nad kutsusid esmakordselt kristlikke misjonäre ja ehitasid kindlustusi. Taksony kaotas vana Ungari vürstkonna keskuse (võib-olla Tisza ülemjooksul) ning otsis uue Székesfehérváris ja Esztergomis. Taksony uuendas ka vanas stiilis sõjaväeteenistust, muutis armee relvastust ja viis ellu Ungari rahvastiku suuremahulise organiseeritud ümberasumise.
Ungari riigi konsolideerumine algas Géza valitsusajal. Pärast Arkadiopolise lahingut oli Bütsants peamine ungarlaste vaenlane. Bütsantsi laienemine ohustas ungarlasi, kuna allutatud Esimene Bulgaaria tsaaririik oli sel ajal olnud madjaritega liidus. Olukord muutus vürstkonnale raskemaks, kui Bütsants ja Saksa-Rooma riik aastal 972 liitu asusid. Aastal 973 osales 12 hiilgavat madjari saadikut, kelle Géza oli arvatavasti nimetanud, keiser Otto I korraldatud Riigipäeval. Géza rajas tihedad sidemed Baieri õukonnaga, kutsudes sealt misjonärid ja korraldades oma poja abielu hertsog Heinrich II tütre Giselaga. Géza Árpádi dünastiast, ungarlaste suurvürst, kes valitses vaid osa ühendatud territooriumist, kõigi seitsme madjari hõimu nimeline ülemisand, kavatses integreerida Ungari kristliku Lääne-Euroopaga, ehitades riigi üles vastavalt Lääne poliitilisele ja sotsiaalsele mudelile. Géza vanimast pojast Istvánist sai esimene Ungari kuningas pärast võitu oma onu Koppány üle, kes nõudis samuti trooni. Ungari ühendamine, kristliku riigi asutamine ja selle muutmine Euroopa feodaalseks monarhiaks teostati Istváni poolt.
Ristiusustamine[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Kristluse ajalugu Ungaris
Uus Ungari riik oli kristluse piiril. 10. sajandi teisest poolest kristlus õitses, kui Saksamaalt saabusid katoliku misjonärid. 945. ja 963. aasta vahel nõustusid peamised vürstkonna ametikandjad (Gyula ja Horka) kristluse vastu võtma. Aastal 973 ristiti Géza I ja kõik tema majakondsed ning keiser Otto I-ga sõlmiti ametlik rahu; aga ta jäi sisuliselt paganaks isegi pärast ristimist: Géza sai oma isalt Taksonylt paganliku vürsti hariduse. Esimene Ungari benediktiinide klooster asutati aastal 996 vürst Géza poolt. Géza valitsusajal loobus rahvas lõplikult oma rändavast eluviisist ja muutus mõnekümne aasta jooksul pärast Lechi lahingut kristlikuks kuningriigiks.
Riigi ülesehitus[muuda | muuda lähteteksti]
907. (või 904.) aastani oli Ungari riik ühiselt valitsetud (omaks võetud kasaaridelt). Kuningavõim oli jagatud püha kuninga (mõned allikad räägivad vürsti- või khaanitiitlist) Kende ja väejuhi Gyula vahel. Ei ole teada, milline kahest rollist määrati Árpádile ja milline Kurszánile. Võib-olla loobuti pärast Kende Kurszáni surma sellest jaotusest ja Árpádist sai vürstkonna ainuvalitseja. Bütsantsi Konstantinos Porphyrogennetos kutsus Árpádit "ho megas Tourkias archon" (Tourkia suurvürst) ja kõik 10. sajandi vürstid, kes riiki valitsesid, kandsid seda tiitlit. Vanemaõiguse järgi pärisid valitseva klanni vanimad liikmed vürstkonna. Ungari suurvürstid ei kandnud tõenäoliselt ülemvõimu, kuna sõjaliste kampaaniate ajal läände ja lõunasse esialgu tugev vürstivõim vähenes. Veelgi enam, ürikud ei viita suurvürstidele 10. sajandi esimesel poolel, välja arvatud ühel juhul, kui aastal 947 mainitakse Taksonyt, kui 'Ungari hertsogit' (Taxis-dux, dux Tocsun). Väejuhtide (Bulcsú, Lél) roll kasvas tähtsamaks. Árpádi dünastia vürstid kandsid turgi nimesid, nagu ka enamus madjari hõime.
Tiitlid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kende (araabia allikates) või megas archon (bütsantsi allikates), rex (ladina allikates), ungarlaste suurvürst (pärast 907. aastat)
- Gyla või djula (gyula) või magnus princeps (lääne allikates), väejuht (teine aste), ungarlaste suurvürst
- Harka, Kharkhas, kohtunik (kolmas aste)
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Ungari rahvastik
On erinevaid hinnanguid maa rahvastiku suurusest 10. sajandil. Hinnangud jäävad vahemikku 250 000 – 1 500 000 aastal 900. Puuduvad arheoloogilised tõendid, et Ungari aadel elas 10. sajandil lossides. Arheoloogia näitab vaid ühte kindlustatud ehitist, mis dateeritud 9. sajandi lõpust (Mosapurci loss). Vaid 11. sajandi ehitiste väljakaevamised annavad teatud tõendeid lossiehituse protsessidest. Siiski võib väljakaevamiste tulemus Borsodis tähendada, et prelaadid ja aadlikud elasid 10. sajandil juba kivimajades. Moslemi geograafid on maininud, et ungarlased olid telgiselavad. Telkide kõrval elasid tavalised inimesed koobastes, kuigi on arheoloogilisi tõendeid mitme eluruumiga ning puidust ja kivist majatüüpide ilmumisest.
Veel teooriaid[muuda | muuda lähteteksti]
On ajaloolasi, kes ütlevad, et vürst Árpádi rahvas kõneles turgi keelt ja madjarid olid juba tasandikul (aastast 680). Nende peamine argument on, et tulnukate kalmistud on liiga väikesed, neid ei olnud piisavalt, et täita tasandik madjari keelega. Kuid tundub, et Árpád juhtis megyeri hõimu ja olnuks keeruline, kui megyeri hõim kõnelnuks bulgaari turgi keelt. Muidugi võis kõik juhtuda põhimõtteliselt sümbioosis.