Kangelaste väljak

Allikas: Vikipeedia
Vaade Kangelaste väljakule
Väljak 1949. aastal
Väljak 1925. aastal

Kangelaste väljak (ungari keeles Hősök tere) on üks Ungari pealinna Budapesti tähtsamatest väljakutest, mis on tähelepanuväärne oma ikoonilise madjarite seitset pealikku ja teisi olulisi riigijuhte kujutava ausambakompleksi ning tundmatu sõduri haua poolest. Väljak asub Zuglós, Andrássy avenüü linnast välja suunduvas otsas Linnapargi (Városliget) kõrval. Väljaku ääres asuvad Budapesti Kaunite Kunstide Muuseum ja Budapesti Kunstihall (Műcsarnok). Väljak on mänginud olulist rolli kaasaegse Ungari ajaloos ja seal on peetud mitmeid poliitilisi sündmusi, sealhulgas Imre Nagy ümbermatmine aastal 1989. Skulptuuride autor on Lendava linnas sündinud skulptor György Zala.

Kangelaste väljak on ka UNESCO maailmapärandi nimistus osana maailmapärandi objektist Budapest, kaasaarvatud Doonau kaldad, Buda linnuse kvartal ja Andrássy avenüü.

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Millenniumi Metroo oli Euroopa mandriosa esimene metroosüsteem.[1] Pildil on näha Kangelaste väljaku taga olev tunneli lõpp. Foto aastast 1896

Hősök tere väljaku ääres asuvad kaks olulist hoonet: Kaunite Kunstide Muuseum vasakul ja Kunstihall paremal. Väljaku teisel serval asub Andrássy avenüü lõpp, mille kaks hoonet avanevad väljaku poole – üks neist elamu ja teine Serbia saatkond (endine Jugoslaavia saatkond, kus Imre Nagy aastal 1956 varjupaiga leidis).

Kangelaste väljaku keskne sümbol ja ühtlasi ka üks kogu Budapesti olulisimaid tähiseid on Millenniumi memoriaal (ungari keeles Millenáriumi Emlékmű) ehk Millenniumi monument. Selle ehitamine algas aastal 1896, mälestamaks tuhande aasta möödumist Pannoonia madaliku hõivamisest ja Ungari riigi rajamisest ning tegemist oli osaga oluliselt suuremast ehitusprojektist, mis hõlmas ka Andrássy avenüü laiendamist ja renoveerimist ning Budapesti metroo esimese liini (Földalatti) ehitamist. Ehitus lõpetati aastal 1900, mil väljak ka oma nime sai.

Ajal, mil monument ehitati, oli Ungari osa Austria-Ungari riigist, ja seetõttu reserveeriti sammastiku vasemal osal asuvad viis viimast kohta valitseva Habsburgide dünastia liikmetele. Seal asusid järgmised kujud (vasakult paremale): Ferdinand I (reljeef: Kindluse kaitsmine Egeris), Leopold I (reljeef: Savoia Eugen alistab türklased Zenta all), Karl VI, Maria Theresia (reljeef: Ungari Riigipäev hääletab "vitam et sanguinem" toetuseks) ja Franz Joseph I (reljeef: Franz Joseph kroonitakse Gyula Andrássy poolt). Monument sai Teise maailmasõja ajal kahjustada ja kui see uuesti üles ehitati, asendati Habsburgid kaasaegsete kujudega.

1989. aasta 16. juunil kogunes 1958. aasta juunis hukatud Imre Nagy ajaloolise ümbermatmise puhul väljakule 250 000 inimest.

Lisaks sellele väljakule kannab veel kolm Budapesti väljakut nime Hősök tere: need asuvad Soroksáris ehk Budapesti XXIII rajoonis, Békásmegyeri piirkonnas ja Rákosligetis ehk Budapesti XVII rajoonis.

Kenotaafi taga, kuid dekoratiivse keti sees, asub arteesia kaevu tähistav lame pronksist plaat. Kaevu kaevamise lõpetas aastal 1878 Vilmos Zsigmondy. See kaev varustab veega monumendi taga asuvaid Széchenyi terme ja Népfürdő utca tänaval asuvaid Dagály terme.[2] Kaev kaevati 971 meetri sügavuseks ja see toodab 831 liitrit kuuma 74-kraadist vett minutis.

Shanghais asuvas Shanghai Global Paradise nime kandvas teemapargis leidub Kangelaste väljaku monumendi 90% koopia. Alates pargi avamisest aastal 1996 on see enamjaolt oma väärtuse kaotanud ja suurem osa kujudest on eemaldatud.

Millenniumi monument[muuda | muuda lähteteksti]

Monumendi esiküljel on suur kivist kenotaaf, mida piirab ornamentaalne raudkett. Kenotaaf on pühendatud "kõigi kangelaste mälestusele, kes andsid oma elu meie rahva vabaduse ja meie riigi iseseisvuse eest". Kuigi mõned käsiraamatud viitavad sellele kui "hauakambrile", ei ole tegemist matmiskohaga.

Monumendi tagakülg koosneb kahest kokkusobivast sammastikust, millest kummaski on seitse Ungari ajaloo suurkujusid kujutavat kuju. Allpool on toodud nende riigitegelaste loetelu, keda on monumendi poolringikujulistel arkaadidel skulptuuridena kujutatud. Nimede all on ära toodud ka iga kuju all oleva reljeefi teema.

Kujud sambal[muuda | muuda lähteteksti]

Otse kenotaafi taga asub kõrge sammas, mille otsas on peaingel Gabrieli kuju. Oma paremas käes hoiab ingel Ungari esimese kuninga Püha Istváni Ungari Püha krooni ja oma vasemas käes hoiab ta kahe horisontaalse põiklatiga risti ehk sümbolit, mille paavst annetas Istvánile tunnustamaks tema püüdlusi Ungari ristiusustamisel. Ungari keeles viidatakse sellele kui topeltristile või apostellikule topeltristile.

Samba jalamil on ungarlased Pannoonia madalikule juhtinud seitsme madjarite pealiku ratsafiguuridest koosnev grupp. Neist kõige ees on Árpádi kuju: teda peetakse ungarlaste kui rahvuse rajajaks. Tema taga on pealikud Előd, Ond, Kond, Tas, Huba, ja Töhötöm (Tétény). Nende kohta on ajalooallikates väga vähe andmeid ja nende kostüüme ning hobuseid peetakse pigem luulelisteks kui ajalooliselt täpseteks.

Vasakpoolse sammastiku kujud[muuda | muuda lähteteksti]

Vasema sammastiku välimise serva otsas on vikatiga mehe ja seemneid külvava naise kujud, mis sümboliseerivad tööd ja jõukust. Sammastiku sisemise serva otsas on madu piitsana kasutades kaarikut juhtiv meesfiguur, mis sümboliseerib sõda.

Püha István saab paavsti saadikult krooni
László Püha tapab polovetsist röövija
Kálmán keelab nõidade põletamise
András juhib ristiretke
Béla ehitab riigi mongolite sissetungi järel taas üles
László IV alistab Dürnkruti lahingus Otakar II
Lajos I okupeerib Napoli

Parempoolse sammastiku kujud[muuda | muuda lähteteksti]

Parema sammastiku vastasservas on kaarikus olev palmilehte hoidev naisfiguur, mis sümboliseerib rahu. Sammastiku välimise serva otsas on väikest kuldset kujukest hoidva mehe ja palmilehega naise kuju; nad sümboliseerivad teadmisi ja hiilgust.

Belgradi piiramine (1456)
Mátyás koos oma õpetlastega
Hajdú sõdurid alistavad keiserlikud väed
Bethlen sõlmib lepingu Böömimaaga
Szikszó lahing
Rákóczi naaseb Poolast
Kossuth madalikul talupoegi koondamas

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Millenniumi monument[muuda | muuda lähteteksti]

Väljakut ääristavad hooned[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • András Gerő. "Heroes' Square Budapest". Corvina. 1990
  • György Hajós. "Heroes' Square". Budapest 2001


Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]