Mine sisu juurde

Mithra

Allikas: Vikipeedia
Mithra kuju 2.-3.saj (Vatikani muuseumid)

Mithra on zoroastristlik iraani jumalus. Tema nimi pärineb indoiraani algkeelest (*mitra) ja tähendas algselt lepingut, sidet, liitlust või sõprust. Arvatavasti on ühisest indoiraani jumalusest arenenud välja ka veedade usundi Mitra – aususe, sõpruse, kohtumiste ja kokkulepete jumalus, kes sageli esineb kaksikjumalana paaris Varunaga.

Iraani polüteistlikust usundist välja kasvanud zoroastrismis on Mithra üks kolmest looja-jumalale Ahura Mazdale alluvast maailmakorra asha kaitsjast, tõe ja õigluse eest seisja ning ka kosmilise valguse ja soojuse allikas, keda sageli on kujutatud kiirgava peakattega. Hilisemas zoroastrismis muutus Mithra looja "alluvast" tema kehastuseks ja kõiketeadvaks hingede kohtumõistjaks. Manihheistlikus usundis oli Mithra nime all tuntud kaks inglit – üks, kes päästis esmase inimese pimedusse langemisest, ning teine, kes päästis inimese languses kadunud valguse.

Mitrat/Mithrat mainitakse midjanite ja hetiitide rahulepingus aastast 1400 eKr, kus teda kutsutakse koos teiste jumalustega leppe tunnistajaks ja garandiks. Mithra kultus levis Väike-Aasias pärslaste, Aleksandri ja tema järeltulijate impeeriumi võimu all. 3. sajandiks eKr oli kujunenud uskumus, et Mithra on ema-jumaluse Anahita järeltulija. Anahitat on nimetatud ka neitsilikuks emaks. Partlastest valitsejad Armeenias olid Mithra preestrid ning seal maal püsis vastav kultus kõige visamalt. Ajaarvamise vahetuse paiku levis Mithra kultus roomlaste seas ning arvatavasti mõjutas ka varakristlikku õpetust ja mütoloogiat.

Mithrale kui valguse andjale pühendatud pidustusi peeti pärast talvist pööripäeva, kui päevad hakkasid muutuma pikemaks. Võimalik, et see on mõjutanud hilisemat kristlikku jõulupühade traditsiooni.