Kreevinid

Allikas: Vikipeedia
Rahvariides kreevinid M. de Pauly joonistusel.

Kreevinid olid vadjalaste rühm, kes elas 15.–19. sajandil praeguse Läti territooriumil Zemgales Bauska linna läheduses.

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Kreevinid pärinevad tõenäoliselt Liivi ordumeister Heidenreich Vincke von Overbergi poolt 1440. aastatel Novgorodi aladele korraldatud sõjaretkede käigus Ingerimaalt Kapriost võetud vadja vangidest, kes viidi Eesti ala kaudu Bauska lossi ehitama ja asusid siis sellest ida poole elama.[1][2][3][4] Kreevinite ajalugu pole siiski otseselt dokumenteeritud, vaid rekonstrueeritud nende keele analüüsi ja erinevate ajalooliste teadete põhjal. 1871. aastal tuvastas Ferdinand Johann Wiedemann, et kreevinite keel on vadja keele vorm. Allikatest on teada, et ordumeister Overberg tungis kahel korral Vadjamaale, võttis seal sõjavange (Eberhard Winkleri hinnangul umbes 2000–2500 inimest) ja osales hiljem Bauska lossi ehitamisel. Kuramaa superintendent Paul Einhorn kirjutas 1649. aastal, et kreevinid toodi Eestist ja enne lossi ehitamist. Kreevinite nimi tuleneb lätikeelsest sõnast krievs (deminutiivne vorm krieviņš), tähendusega "venelane", mis näitab selle piirkonna lätlaste arusaama nende päritolust. Ka Einhorni teatel nimetati neid "krewingideks või vene talupoegadeks". Mitmed hilisemad autorid nägid kreevinites juba eestlasi, liivlasi või krivitšeid.[5]

Elukorraldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kreevinite eluolu kohta on vähe teada. Nad olid pärisorjad (Kuramaal kaotati pärisorjus 1819. aastal) ja "lihtsad inimesed, kes ilmselt kaldusid ebausku".[6] Einhorn märgib, et jumalateenistusi pidasid kreevinid "mittesaksa" keeles, mida nad aga "päris halvasti hääldasid". Winkleri järeldab, et tegu oli läti keelega. Einhorni kirjutise kontekstist võib välja lugeda, et kreevinid olid luterlased, ehkki enne Bauskasse toomist võisid nad olla seotud katoliikluse ja/või õigeusuga.[7] 1774. aastast pärineva teate järgi kutsusid nad end sel ajal ka ise kreeviniteks ehk olid väljastpoolt antud nime omaks võtnud.[8] Mõned ülestähendused kirjeldavad nende rahvariiete silmatorkavamaid jooni.[6]

Winkleri arvates säilis läti keskkonnas elanud väike kreevinite rahvakild suhteliselt kaua tänu paiknemisele väga hõredalt asustatud ääremaal.[6] Viimased kreevini keele oskajad surid 19. sajandi keskpaigas.[2][4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eberhard Winkler. (2012). Täienduseks kreevinite ja nende keele ajaloole. Tallinna Ülikooli Eesti Keele Ja Kultuuri Instituudi Toimetised, 14, lk 219–232
  2. 2,0 2,1 "Kreevinid", Eesti entsüklopeedia 5. köide, 1990, lk 184
  3. Jüri Viikberg (2011). Kui keel on suurem kui rahvas ise. Sirp
  4. 4,0 4,1 Natalia Kuznetsova, Elena Markus, Mehmet Muslimov (2015). Finnic minorities of Ingria: The current sociolinguistic situation and its background. Kogumikus "Cultural and linguistic minorities in the Russian Federation and the European Union", Multilingual Education 13: Comparative studies on equality and diversity. Berlin: Springer. Lk 129
  5. Winkler 2012, lk 219–222, 224
  6. 6,0 6,1 6,2 Winkler 2012, lk 224
  7. Winkler 2012, lk 223
  8. Winkler 2012, lk 222