NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat
 | |
| Asutatud | 1937 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1946 |
| Õiguslik staatus | rahvakomissariaat |
| Asukoht | Moskva |
NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат Военно-морского флота СССР) oli aastatel 1937–1946 Nõukogude Liidus eksisteerinud riigivalitsemise organ; kuulus rahvakomissariaadina NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu koosseisu.
30. detsembril 1937 eraldati Punaarmee koosseisu kuulunud merejõud NSV Liidu relvajõudude iseseisvaks väeliigiks – NSV Liidu Sõjalaevastikuks. Selle juhtimiseks loodi rahvakomissariaat, mille koosseisu kuulus lisaks mitmele peavalitsusele ka sõjalaevastiku merepeastaap.
Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvakomissarid[muuda | muuda lähteteksti]
- Pjotr Smirnov (1937–1938)
- Pjotr Smirnov-Svetlovski (ajutine kohusetäitja 1938)
- Mihhail Frinovski (1938–1939)
- Nikolai Kuznetsov (1939–1946)
Esimeseks sõjalaevastiku rahvakomissariks sai 1. järgu armeekomissar Pjotr Smirnov, kes vahetult enne seda töötas lühikest aega Punaarmee poliitilise peavalitsuse ülemana. Pool aastat hiljem, 30. juunil 1938, rahvakomissar Smirnov arreteeriti süüdistatuna fašistlikus sõjalises vandenõus. Uus rahvakomissar määrati ametisse alles 8. septembril – selleks sai NKVD juhi Nikolai Ježovi lähimaid kaastöölisi korpusekomandör Mihhail Frinovski, kes nädal hiljem ülendati 1. järgu armeekomandöriks (jättes vahele 2. järgu armeekomandöri auastme). 7 kuud hiljem Frinovski vahistati 6. aprillil 1939 süüdistatuna trotskistlik-fašistlikus vandenõus (10. aprillil arreteeriti Nikolai Ježov). 28. aprillil astus sõjalaevastiku rahvakomissari ametisse esimene mereväelane sellel ametikohal – äsja 2. järgu laevastikuflagmani auastme saanud 34-aastane Nikolai Kuznetsov. Ta juhtis rahvakomissariaati kuni selle kaotamiseni 25. veebruaril 1946.
Sõjalaevastiku rahvakomissari esimesed asetäitjad[muuda | muuda lähteteksti]
- Pjotr Smirnov-Svetlovski (1937–1939)
- Nikolai Kuznetsov (1939)
- Ivan Issakov (1939 –1946)
30. detsembril 1937 määrati rahvakomissari esimeseks asetäitjaks senine Musta mere laevastiku juhataja 1. järgu flagman Pjotr Smirnov-Svetlovski, kes pärast rahvakomissar Pjotr Smirnovi arreteerimist (pool aastat hiljem) juhtis rahvakomissariaati rahvakomissari ajutise kohusetäitjana juunist septembrini 1938. Ta ise vahistati 26. märtsil 1939 süüdistatuna kontrrevolutsioonilises tegevuses. 28. märtsil nimetati rahvakomissari esimese asetäitja ametikohale senine Vaikse ookeani laevastiku juhataja 1. järgu flagman Nikolai Kuznetsov, kes äsja lõppenud ÜK(b)P XVIII kongressil oli valitud partei keskkomitee liikmeks. Kuu aega hiljem määrati Kuznetsov rahvakomissariks ja 2. järgu laevastikuflagman Ivan Issakov rahvakomissari esimeseks asetäitjaks (mõlemad jäid ametisse kuni rahvakomissariaadi kaotamiseni 1946. aastal).
Sõjalaevastiku merepeastaabi ülemad[muuda | muuda lähteteksti]
- Pavel Stassevitš (1937–1938), vahistati 15. jaanuaril 1938 süüdistatuna kontrrevolutsioonilises terroristlikus tegevuses
- Lev Galler (1938–1940)
- Ivan Issakov (1940–1942)
- Vladimir Alafuzov (ajutine kohusetäitja 1942–1943)
- Georgi Stepanov (ajutine kohusetäitja 1943–1944)
- Vladimir Alafuzov (1944–1945)
- Stepan Kutšerov (1945–1946)
1947. aastal süüdistati Kuznetsovi, Gallerit, Alafuzovit ja Stepanovit salajaste materjalide üleandmises Suurbritanniale ja USA-le aastatel 1942–1944. Kuznetsovi puhul piirduti ametist tagandamisega ja auastme alandamisega (kontradmiralini), ülejäänud kolmele mõisteti 4–10 aastat vabadusekaotust.
Likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]
Veebruaris 1946 ühendati sõjalaevastiku rahvakomissariaat ja kaitse rahvakomissariaat üheks NSV Liidu Relvajõudude Rahvakomissariaadiks (alates märtsist NSV Liidu Relvajõudude Ministeerium). Relvajõudude rahvakomissariks sai generalissimus Jossif Stalin; sõjalaevastiku ülemjuhatajast sai üks rahvakomissari asetäitjaid).