Lääne-Eesti saarestik
Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas. Selle pindala on 3933 km2, elanikke 46 000 (2003)[1]. Saarestikku eraldab Mandri-Eestist Väinameri ja Läti Kuramaast Kura kurk.
Saarestiku suurimad saared on Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi.
Kliima ja loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Lääne-Eesti saarestiku kliima on Läänemere vahetu läheduse tõttu Mandri-Eestist merelisem. Selle loodus on isepärane ja seal leidub mitmeid taimeliike, mida Mandri-Eesti territooriumil ei kasva (näiteks harilik jugapuu).
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ajalooliselt ja teistes keeltes on saarestikku nimetatud Moonsundi arhipelaagiks (vene keeles Моонзундский архипелаг). See oli ka 18.–20. sajandil Vene Keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjanduses kasutatav termin Lääne-Eesti saarestiku kohta.
Saarestikul oli suur tähtsus Peeter Suure Merekindluse Väinamere positsiooni ja Kura kurgu positsioonide koosseisus Peterburi kaitses. Tähtsus oli võrreldav Edela-Soome rannikul asuva Hanko saarega ning Soome lahes asuvate Aegna saare ning Porkkala saarestikuga.
Esimene maailmasõda
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
Ettevalmistused
[muuda | muuda lähteteksti]- Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26
- Muhu rannakaitsepatarei nr 32 (5×254 mm ehk 5×10 tolli) – Muhu saare lõunaküljel, suunaga kagusse, Muhu väina poole; oktoobris 1917 Vene vägede lahkumisel patarei õhiti
- Virtsu rannakaitsepatarei nr 33 – Virtsu sadamas
- Tohvri rannakaitsepatarei nr 34 (командир мичман Лесгафт) – Hiiumaal Tohvris
- rannakaitsepatarei nr 36 – Muhu saarel,
- rannakaitsepatarei nr 38 – Hiiumaal Lehtmas; oktoobris 1917 Vene vägede lahkumisel patareid ei õhitud, vaid eemaldati suurtükilukud ning peideti, tehes sellega patarei võitlusvõimetuks
- rannakaitsepatarei nr 39 – Hiiumaal Tahkunas
- Tamuna rannakaitsepatarei nr 40 – Saaremaal
- rannakaitsepatarei nr 41 – Saaremaal Mõntu sadamas
- rannakaitsepatarei nr 42 – Saaremaal
- Sõrvesääre rannakaitsepatarei nr 43 – Saaremaal Sõrve sääres
- rannakaitsepatarei nr 44
- rannakaitsepatarei nr 45 – (4×152 mm) Saaremaal Undva poolsaarel
- rannakaitsepatarei nr 46 – (4×152 mm)
Sõjategevus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2.–5.oktoobril 1917 Muhu saare kaitsmine Saksamaa Keisririigi sõjalaevastiku eest.
- 12. oktoobril 1917 saabusid Saaremaa põhjaranniku lähedusse Saksa sõja- ja transpordilaevad. Üksikud Vene rannakaitsepatareid lõpetasid kiiresti vastupanu ning Saksa väed saatsid Tagalahes ja Pammana poolsaarel maale 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. Merel oli ligi kolmsada alust, teiste seas vesilennukite emalaev ja kuus allveelaeva.
Teine maailmasõda
[muuda | muuda lähteteksti]- Rannakaitsepatarei nr 6 (3×100) – Muhu saarel
- Rannakaitsepatarei nr 44 – Hiiumaal Tohvris
- Rannakaitsepatarei nr 314 – Osmussaarel
- Rannakaitsepatarei nr 315 – Saaremaal Sõrve sääres;
- Rannakaitsepatarei nr 316 (2×180 mm) – Hiiumaal Tahkuna poolsaarel;
- Rannakaitsepatarei nr 317 Ninasel (4×180, 1941)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eerik Kumari jt. Lääne-Eesti rannikualade loodus, Tallinn 1970
- Urve Kirss "Reisijuht: Lääne-Eesti saared", Huma 2001