Rannakaitsepatarei nr 317

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Rannakaitsepatarei nr 317 oli Saaremaa põhjarannikule Ninase poolsaarel Ninase küla lähedal rajatud rannakaitsepatarei, mis kuulus Punalipulise Balti laevastiku Tallinna mereväebaasi Läänemere rannikukaitsesüsteemi.

Patareipositsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Rannakaitsepatarei nr 317 (317-ая отдельная береговая артиллерийская батарея БОБР КБФ) paiknes Saaremaa põhjarannikul Tagaranna poolsaarel. Patarei ehitamiseks eraldati 120 ha suurune maa-ala Ninase küla piirkonnas, kus likvideeriti 6 talu ja asustati ümber 7 perekonda. Patarei ehitustööd algasid 1940. aasta juulis. Kahurid paiknesid üksteisest 200–300 meetri kaugusel. 2. ja 3. kahurialuse vahele oli rajatud kahekorruseline maa-alune diiseljõujaam. Patareipositsiooni ehitusel jäi sõja alguseks lõpetamata mürskude mehaanilise söötmise süsteem, insenerivõrgud, kaugusmõõtja torn ja gaasivarjend[1].

Rannakaitsepatarei nr 317[muuda | muuda lähteteksti]

Ninase rannakaitsepatarei nr 317 koosnes neljast ühetorulistes soomustornides MO-1-180 paiknevast 180-millimeetrisest suurtükist (IV-180). Patarei suurtükkide laskekaugus oli 45 km (200 kaabeltaud), laskekiirus 5 lasku minutis.

Sümbolite (4хI-180/57) tähendus kahuripatarei nimes:

Suurtükkide laskekaugus oli 45 km (200 kaabeltaud).

Patarei isikkooseis oli Punaarmee isikkoosseisu normi 014/812 kohaselt 266 (12 ohvitseri, 49 allohvitseri, 205 punalaevastiklast), 014/106-Б kohaselt 306 sõjaväelast. Suurtükipatarei komandör oli vanemleitnant/kapten (Османов, Джофер Османович).

14. septembrist kuni 21. oktoobrini toimusid lahingud Eesti saartel. 14. septembri varahommikul tegid Saksa väed dessantoperatsiooni Muhu saarele. 16. septembril olid Saksa väed Orissaares[2] ja 20. septembril 1941 piirati patarei saksa üksuste poolt ümber, osal meeskonnast õnnestus välja murda, kaks suurtükialust lasti õhku, kaks jäi terveks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]