Mine sisu juurde

David Woodard

Allikas: Vikipeedia
David Woodard
Woodard 2020. aastal
Sünniaeg 1964
Santa Barbara, California
Autogramm

David James Woodard (/ˈwʊdɑːrd/ⓘ; sündinud 6. aprillil 1964 Santa Barbara) on ameerika dirigent ja kirjanik.

Woodard on pärit Santa Barbarast.[1] 1990ndatel ja 2000ndate alguses valmistas Woodard Brion Gysini ja Ian Sommerville'i leiutatud stroboskoopilise valguskunstiseadme Dreamachine koopiaid.[1][2][3][4][5] Sotheby's pani 2002 ühe masina oksjonile.[6]

1990ndatel võttis Woodard kasutusele termini prequiem (preekviem), mis on sõnadest preemptive ja requiem moodustatud kohversõna, mis tähistab tema praktikat luua varsti surevatele inimestele pühendatud muusikat.[1][7] Ta võttis ühendust Oklahoma City pommiplahvatuse korraldaja Timothy McVeigh'ga ning juhatas tema hukkamise eelõhtul 2001 Terre Haute'is preekviem-missat.[1][8] Woodardi sõnul oli teos algselt kavas pühendada Jack Kevorkianile juhuks, kui ta peaks vanglas näljastreigi tõttu surema.[1][9] Esialgu oli selle peaIkirjaks mõeldud "Farewell to a Saint" 'Hüvastijätt pühakuga', kuid ta pani siiski pealkirjaks "Ave Atque Vale" 'Ole tervitatud ja jää hüvasti", et vältida tunnete riivamist.[1][10]

Juniper Hillsis elav Woodard tegi ettepaneku võtta sõpruslinnaks Paraguay linn Nueva Germania, mis rajati algselt sakslaste "rassipuhtaks utoopiliseks asunduseks". Woodard ütles, et teda "tõmbab mõte aarjalaste vaakumist keset džunglit", kuid ta ei ole valge suprematist.[11][12] Andrew McCanni sõnul oli Nueva Germania selleks ajaks koht, kus "algsete asunike järeltulijad elavad drastiliselt kitsastes oludes" ning Woodardil tuli mõte "edendada kogukonna kultuuriprofiili ja ehitada kohta, mis kunagi oli Elisabeth Förster-Nietzsche perekonna kodu, miniatuurne Bayreuthi ooperimaja."[13]

Aastal 2011 avaldati tema kirjavahetus sõbraga, Šveitsi kirjaniku Christian Krachtiga pealkirjaga "Five Years".[14][15][16] Raamat väljendab mõnede kriitikute arvates äärmusparempoolseid ja uusparempoolseid vaateid. Eriti kritiseeriti mõlema autori sidemeid Nueva Germaniaga. Ühe analüüsi järgi on raamat tekstiliselt "ebakindel", nii et on raske eristada irooniat ja tõsidust, või vormilt lähemal romaanile.[15]

Massiline enesereklaam Vikipeedias

[muuda | muuda lähteteksti]

2024. aastal oli Woodardist Vikipeedias 335 keeles artiklid – nii arvukalt kajastatakse reeglina riike, näiteks Jaapanit ja USAd.[17] 2025. aasta augustis leidis juhtumit uurinud Vikipeedia kasutaja Grnrcht, et tegemist on ühe suurima enesereklaami juhtumiga Vikipeedia ajaloos, mis on kestnud ligi kümme aastat ning hõlmab kuni 200 kasutajakontot ning veelgi rohkem IP-aadresse.[18] Woodardi nimi oli ainuüksi ingliskeelses Vikipeedias seostatud enam kui 90 artikliga, muuhulgas näiteks tangide, pelikani ja bundesautobahn'i artiklitega. Pärast seda uurimist kustutati enamik Woodardi artiklitest.[19]

  • Capanna, Pablo (3. oktoober 2009). "Los parientes de Nietzsche". Página 12 (hispaania). Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2025.
  • Chandarlapaty, Raj (2019). "Woodard and Renewed Intellectual Possibilities". Seeing the Beat Generation. Jefferson, NC: McFarland & Company. Lk 142–146. ISBN 978-1-4766-3670-2. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. detsember 2024.
  • Kober, Henning (18. mai 2006). "In, um und um Germanistan herum". Die Tageszeitung (saksa). Originaali arhiivikoopia seisuga 4. november 2021.
  • Lichtmesz, Martin (2007). "Nietzsche und Wagner im Dschungel: David Woodard & Christian Kracht in Nueva Germania" (PDF). Zwielicht (saksa) (2): 28–31. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 18. juuni 2022.
  • Carozzi, Ivan (13. oktoober 2011). "La storia di Nueva Germania". Il Post (itaalia). Originaali arhiivikoopia seisuga 16. juuli 2021.
  • Deaglio, Enrico (2021). Cose che voi umani (itaalia). Venice: Marsilio Editori. Lk 126–129. ISBN 978-88-297-1326-4.
  • Horzon, Ricardo (2021). "21". The White Book. Berlin: Suhrkamp Verlag. ISBN 9783518471272.
  • Scheidemandel, Nika (september 2004). "Der Traum in der Maschine". Der Freund (saksa) (1): 41–50. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. mai 2022.
  1. 1 2 3 4 5 6 Carpenter, Susan (9. mai 2001). "In Concert at a Killer's Death". Los Angeles Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. märts 2022.
  2. ↑ Allen, Mark (20. jaanuar 2005). "Décor by Timothy Leary". The New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2015.
  3. ↑ Knight, Christopher (1. august 1996). "The Art of Randomness". Los Angeles Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. märts 2022.
  4. ↑ Bolles, Don (26. juuli 1996). "Dream Weaver". LA Weekly – cit. via newspapers.com.
  5. ↑ "Dreamachine". Spencer Museum of Art. University of Kansas. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. august 2017.
  6. ↑ Carpenter, Susan (31. oktoober 2002). "A vision built for visionaries". Los Angeles Times.
  7. ↑ Carpenter, S., "In Concert at a Killer's Death", Los Angeles Times, 9. mai 2001.
  8. ↑ Mall:Cite thesis
  9. ↑ Hensley, J. J. (12. aprill 2001). "Prequiem Dream". The Pitch (Ameerika inglise). Vaadatud 13. augustil 2025.
  10. ↑ "Composer creates McVeigh death fanfare". BBC News. 11. mai 2001. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuni 2025.
  11. ↑ Epstein, Jack (13. märts 2005). "Rebuilding a Pure Aryan Home in the Paraguayan Jungle". San Francisco Chronicle. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2016.
  12. ↑ Tenaglia, Francesco (2015). Momus—A Walking Interview. Turin/Milan: Noch Publishing. Lk 39–40. ISBN 978-1-78301-808-6. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuni 2025.
  13. ↑ McCann, Andrew L. (28. august 2015). "Allegory and the German (Half) Century". Sydney Review of Books. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2016.
  14. ↑ Schröter, Julian (2015). "Interpretive Problems with Author, Self-Fashioning and Narrator: The Controversy Over Christian Kracht's Novel Imperium". Birke, Köppe (toim). Author and Narrator: Transdisciplinary Contributions to a Narratological Debate. Berlin: De Gruyter. Lk 113–138. ISBN 9783110348552.
  15. 1 2 Schmid, Marcel; Bolton, Jerome; Nover, Immanuel, toim-d (2024). The case of Christian Kracht: authorship, irony, and globalism. German monitor. Leiden ; Boston: Brill. Lk 13, 111, 113, 115–117. ISBN 978-90-04-68229-0.
  16. ↑ Weyand, Björn; Bronner, Stefan (2018). Christian Krachts Weltliteratur: eine Topographie. Gegenwartsliteratur. Berlin Boston: De Gruyter. Lk 242, 263. ISBN 978-3-11-053117-6.
  17. ↑ Technica, Nate Anderson, Ars. "How One Wikipedia Editor Unraveled the 'Single Largest Self-Promotion Operation' in the Site's History". Wired (Ameerika inglise). ISSN 1059-1028. Vaadatud 3. septembril 2025.
  18. ↑ "Wikipedia:Wikipedia Signpost/2025-08-09/Disinformation report", Wikipedia (inglise), 24. august 2025, vaadatud 3. septembril 2025
  19. ↑ Anderson, Nate (14. august 2025). "Dedicated volunteer exposes "single largest self-promotion operation in Wikipedia's history"". Ars Technica (inglise). Vaadatud 3. septembril 2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Woodard, David Library of Congress
  • The Wikipedia SCAM That SHOCKED the Internet
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=David_Woodard&oldid=6968449"