Ants Antson
 | |||||||
| Isikuandmed | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Sünniaeg | 11. november 1938 | ||||||
| Sünnikoht | Tallinn, Eesti | ||||||
| Surmaaeg | 31. oktoober 2015 (76-aastaselt) | ||||||
| Medalid | |||||||
| |||||||
Ants Antson (11. november 1938 Tallinn – 31. oktoober 2015) oli eesti kiiruisutaja, olümpiavõitja.
Ta võitis 1964. aastal Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali.
Ta püstitas ühe maailmarekordi – 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 meetri distantsil 4.27,3.
Ants Antson tunnistati 1964. aastal maailma parimaks kiiruisutajaks ja ta pälvis Oscar Mathiseni auhinna.
Kergejõustiklasena võitis ta Eesti meistrivõistlustel aastatel 1958–1960 3000 meetri takistusjooksus kaks hõbemedalit ja ühe pronksmedali ning tuli 1959. aastal 4 x 1500 meetri teatejooksus Eesti meistriks.
Jäähokimängijana tuli Antson 1957. aastal 22. keskkooli meeskonnas Eesti koolinoorte meistriks.
Ta oli aastatel 1962–1970 Kalevi instruktor, 1970–1972 Kalevi treener, 1973–1977 Kalevi velodroomi jalgrattaspordikooli direktor, 1977. aastast Tallinna Oktoobri rajooni (hilisem Läänerajoon) ja Kesklinna spordijuht, 1993–2000 Tallinna Kesklinna Valitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja ning nõunik.
Antson kandis 1992. aastal Albertville'i taliolümpiamängude avatseremoonial Eesti lippu.
Antson oli 1997. aastast Eesti Olümpiakomitee auliige.
Rekordid[muuda | muuda lähteteksti]
Antsoni isiklikud rekordid kiiruisutamises distantsiti:
- 500 meetri – 40,7 (1968)
- 1500 meetrit – 2.07,2 (1968)
- 3000 meetrit – 4.27,3 (1964)
- 5000 meetrit – 7.34,8 (1964)
- 10 000 meetrit – 15.57,7 (1968)
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
_Ants_Antson,_ol%C3%BCmpiav%C3%B5itja.jpg)
- 1964 Eesti aasta sportlane
- 1964 orden "Austuse märk"
- 1964 Kalevi auliige
- 2001 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk[1]
- 2004 Eesti Vabariigi spordipreemia (elutööpreemia – silmapaistvate saavutuste eest tippsportlasena kiiruisutamises ja pikaajalise tegevuse eest spordi arendamisel)
- 2006 Eesti Olümpiakomitee teenetemärk
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli kõigepealt (1965–1971) abielus filminäitleja Eve Kiviga, nende poeg Fred Antson (sündinud 1966) on kulturismi- ja fitnessitreener. Teine abielu, grimeerija Enega[2], kestis 42 aastat, kuni Ants Antsoni surmani.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 1438
- ↑ Katkend raamatust: Miks Ants Antsoni ja Eve Kivi abielu purunes? Defli.ee, 06.11.2015.
- ↑ Peep Pahv. Eesti spordi ainulaadse võitja lahkumine. Postimees, 02.11.2015.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Tiit Lääne. Ants Antson. Sari "Olümpiavõitjad". Eesti Olümpiakomitee, 2008, 152 lk
- Gunnar Press. Jäämurdja. Ants Antson. Ajakirjade Kirjastus, 2015, 262 lk
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Biograafia ESBL-is
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ants Antson |