Ants Antson
 | |||||||
| Isikuandmed | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Sünniaeg | 11. november 1938 | ||||||
| Sünnikoht | Tallinn, Eesti | ||||||
| Surmaaeg | 31. oktoober 2015 (76-aastaselt) | ||||||
| Medalid | |||||||
| |||||||
Ants Antson (11. november 1938 Tallinn – 31. oktoober 2015) oli eesti kiiruisutaja, olümpiavõitja.
Ta võitis 1964. aastal Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali.
Ta püstitas ühe maailmarekordi – 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4.27,3.
Ants Antson tunnistati 1964. aastal maailma parimaks kiiruisutajaks ja pälvis Oscar Mathiseni auhinna.
Kergejõustiklasena võitis Eesti Meistrivõistlustel 1958–1960 aastatel 3000 meetri takistusjooksus 2 hõbedat ja 1 pronksi ning tuli 1959. aastal 4 X 1500 meetri teatejooksus Eesti meistriks.
Jäähokimängijana 1957. aastal 22. keskkooli meeskonnas Eesti koolinoorte meister. Oli 1962–1970 Kalevi instruktor, 1970–1972 Kalevi treener, 1973–1977 Kalevi velodroomi jalgrattaspordikooli direktor, aastast 1977 Tallinna Oktoobri rajooni (hilisem Läänerajoon) ning Kesklinna spordijuht, 1993–2000 Tallinna Kesklinna Valitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja ning nõunik.
Antson kandis 1992. aasta taliolümpiamängudel Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu.
Antson oli alates 1997. aastast EOK auliige.
Rekordid[muuda | muuda lähteteksti]
Antsoni isiklikud rekordid kiiruisutamises erinevatel distantsidel:
- 500 meetrit – 40,7 (1968)
- 1500 meetrit – 2.07,2 (1968)
- 3000 meetrit – 4.27,3 (1964)
- 5000 meetrit – 7.34,8 (1964)
- 10 000 meetrit – 15.57,7 (1968)
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
_Ants_Antson,_ol%C3%BCmpiav%C3%B5itja.jpg)
- 1964 Eesti aasta sportlane
- 1964 orden Austuse märk
- 1964 Kalevi auliige
- 2001 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk[1]
- 2004 Eesti Vabariigi spordipreemia (elutööpreemia - silmapaistvate saavutuste eest tippsportlasena kiiruisutamises ja pikaajalise tegevuse eest spordi arendamisel)
- 2006 Eesti Olümpiakomitee teenetemärk
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema poeg esimesest abielust Eve Kiviga – Fred Antson – on kulturismi- ja fitnessitreener. Abielu teise abikaasa Enega kestis 42 aastat kuni Ants Antsoni surmani.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 1438
- ↑ Peep Pahv. Eesti spordi ainulaadse võitja lahkumine. Postimees, 2. november 2015
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Tiit Lääne. Ants Antson. Sari Olümpiavõitjad. Kirjastus Eesti Olümpiakomitee, Tallinn 2008, 152 lk
- Gunnar Press. Jäämurdja. Ants Antson. Tallinn, 2015
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Biograafia ESBL-is
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ants Antson |