Ants Antson

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ants Antson
Ants Antson 1966.jpg
Isikuandmed
Sünniaeg 11. november 1938
Sünnikoht Tallinn, Eesti
Surmaaeg 31. oktoober 2015 (76-aastaselt)
Medalid
Olümpiamängud Olympic rings with transparent rims.svg
Kuld Innsbruck 1964 1500 m

Ants Antson (11. november 1938 Tallinn31. oktoober 2015) oli eesti kiiruisutaja, olümpiavõitja.

Ta võitis 1964. aastal Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali.

Ta püstitas ühe maailmarekordi – 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 meetri distantsil 4.27,3.

Ants Antson tunnistati 1964. aastal maailma parimaks kiiruisutajaks ja ta pälvis Oscar Mathiseni auhinna.

Kergejõustiklasena võitis ta Eesti meistrivõistlustel aastatel 1958–1960 3000 meetri takistusjooksus kaks hõbemedalit ja ühe pronksmedali ning tuli 1959. aastal 4 x 1500 meetri teatejooksus Eesti meistriks.

Jäähokimängijana tuli Antson 1957. aastal 22. keskkooli meeskonnas Eesti koolinoorte meistriks.

Ta oli aastatel 1962–1970 Kalevi instruktor, 1970–1972 Kalevi treener, 1973–1977 Kalevi velodroomi jalgrattaspordikooli direktor, 1977. aastast Tallinna Oktoobri rajooni (hilisem Läänerajoon) ja Kesklinna spordijuht, 1993–2000 Tallinna Kesklinna Valitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja ning nõunik.

Antson kandis 1992. aastal Albertville'i taliolümpiamängude avatseremoonial Eesti lippu.

Antson oli 1997. aastast Eesti Olümpiakomitee auliige.

Rekordid[muuda | muuda lähteteksti]

Antsoni isiklikud rekordid kiiruisutamises distantsiti:

  • 500 meetri – 40,7 (1968)
  • 1500 meetrit – 2.07,2 (1968)
  • 3000 meetrit – 4.27,3 (1964)
  • 5000 meetrit – 7.34,8 (1964)
  • 10 000 meetrit – 15.57,7 (1968)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Ants Antson 1987. aastal õnnitlemas ratastoolisõidu võistluse võitjat.
Foto: Jaan Künnap

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli kõigepealt (1965–1971) abielus filminäitleja Eve Kiviga, nende poeg Fred Antson (sündinud 1966) on kulturismi- ja fitnessitreener. Teine abielu, grimeerija Enega[2], kestis 42 aastat, kuni Ants Antsoni surmani.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]