Ants Antson

Allikas: Vikipeedia
Ants Antson 1966.jpg
Isikuandmed
Sünniaeg 11. november 1938
Sünnikoht Tallinn, Eesti
Surmaaeg 31. oktoober 2015 (76-aastaselt)
Medalid
Olümpiamängud Olympic rings with transparent rims.svg
Kuld 1964 kiiruisutamine

Ants Antson (11. november 1938 Tallinn31. oktoober 2015) oli eesti kiiruisutaja, olümpiavõitja.

Ta võitis 1964. aastal Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali.

Ta püstitas ühe maailmarekordi – 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4.27,3.

Ants Antson tunnistati 1964. aastal maailma parimaks kiiruisutajaks ja pälvis Oscar Mathiseni auhinna.

Kergejõustiklasena võitis Eesti Meistrivõistlustel 1958–60 aastatel 3000 meetri takistusjooksus 2 hõbedat ja 1 pronksi ning tuli 1959. aastal 4 X 1500 meetri teatejooksus Eesti meistriks.

Jäähokimängijana 1957. aastal 22. keskkooli meeskonnas Eesti koolinoorte meister. Oli 1962–70 Kalevi instruktor, 1970–72 Kalevi treener, 1973–77 Kalevi velodroomi jalgrattaspordikooli direktor, a-st 1977 Tallinna Oktoobri rajooni (hilisem Läänerajoon) ning Kesklinna spordijuht, 1993–2000 Tallinna Kesklinna Valitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja ning nõunik.

Antson kandis 1992. aasta taliolümpiamängudel Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu.

Antson oli alates 1997. aastast EOK auliige.

Antsoni isiklikud rekordid kiiruisutamises erinevatel distantsidel:

  • 500 meetrit – 40,7 (1968)
  • 1500 meetrit – 2.07,2 (1968)
  • 3000 meetrit – 4.27,3 (1964)
  • 5000 meetrit – 7.34,8 (1964)
  • 10 000 meetrit – 15.57,7 (1968)

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema poeg esimesest abielust Eve Kiviga - Fred Antson - on kulturismi- ja fitnessitreener. Abielu teise abikaasa Enega kestis 42 aastat kuni Ants Antsoni surmani.[1]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Peep Pahv. Eesti spordi ainulaadse võitja lahkumine. Postimees, 2. november 2015

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]