Lenny Kravitz

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lenny Kravitz
Lenny Kravitz Brasiilias 19. märtsil 2005
Lenny Kravitz Brasiilias 19. märtsil 2005
Sünninimi Leonard Albert Kravitz
Sündinud 26. mai 1964 (56-aastane)
New York, New Yorgi osariik, USA
Stiilid rokkmuusika, hard rock, funk rock, neo-psychedelia, pop rock, soul, rütmibluus
Elukutse laulja, laulukirjutaja, multiinstrumentalist, produtsent, arranžeerija, näitleja
Pill laulmine, kitarr, basskitarr, trummid, suupill, löökpillid, sitar, klaver
Tegev 1989–
Plaadifirma Virgin Records
Seotud esitajad Karl Denson, Dan Dyer, Vanessa Paradis, Madonna, Slash, Aerosmith, Mick Jagger, Guns N' Roses, Baha Men, Michael Kamen, Angie Stone, Cree Summer, Lionel Richie, Zoro, Velvet Revolver, Craig Ross, David Bowie
Veebileht lennykravitz.com

Leonard Albert Kravitz, esinejanimega Lenny Kravitz (sündinud 26. mai 1964 New Yorgis Brooklynis) on USA muusik.

Varajane elu[muuda | muuda lähteteksti]

Lenny Kravitz on kuulsate vanemate ainus laps. Tema isa oli teleprodutsent Sy Kravitz ja ema telesarjast "The Jeffersons" tuntud näitleja Roxie Roker. Sy oli juut ja Roxie Bahama saarestikust pärit afroameeriklane.

Kravitz tundis juba päris varajases nooruses muusika vastu suurt huvi ning oli enne kümneaastaseks saamist esinemas näinud mitut kuulsat esitajat ja ansamblit, sealhulgas Duke Ellington, Jackson 5, Sarah Vaughan ja James Brown.

1974. aastal kolis Kravitzite pere Los Angelesse, kus Lenny liitus prestiižse California poistekooriga. Ta õppis iseseisvalt trummi, kitarri, klaverit ja basskitarri mängima. 1978. aastal asus Lenny õppima Beverly Hillsi keskkooli, kus ta osales väga lugupeetud muusikaprogrammis. Samal ajal avastas nooruk Prince'i muusika ja uskus, et on leidnud oma kutsumuse. Ta pühendas kogu oma aja muusikale ja kaotas huvi kooli vastu. Kravitz võttis enda artistinimeks Romeo Blue. Talle meeldis staari kombel pidutseda ning ta viibis üha rohkem kodust eemal ja veetis tihti öid oma Ford Pintas. Kui Kravitz 1982. aastal siiski keskkooli lõpetas, oli ta juba kindlalt otsustanud, et tema tulevik on seotud muusikaga.

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Plaadilepingu otsingute ajal finantseeris Lennyt ta isa. Lenny käis läbi mitu plaadifirmat, kus talle enamasti öeldi, et ta muusika ei ole ei piisavalt must ega valge. Ta jäi siiski oma muusikastiilile kindlaks.

1985. aastal otsustasid Lenny vanemad lahutada ja sel oli talle tugev mõju. Aasta lõpuks aga tema õnn pöördus. Kravitz tutvus "The Cosby Show" näitlejanna Lisa Bonet'ga, kellega nad said headeks sõpradeks ja armusid üsna varsti. 1987. aasta algul kolis paar elama New Yorki, kus Lenny tutvus helitehniku ja muusiku Henry Hirchiga. Henry jagas Kravitziga armastust retroroki ning rütmi ja bluusi vastu. Nad alustasid Hirchi stuudios tööd Lenny debüütalbumi "Let Love Rule" kallal.

Järgmised kaks aastat olid Kravitzi jaoks väga tähtsad. 1987. aasta novembris abiellusid Lenny ja Lisa Las Vegases. 1988. aasta 1. detsembril sündis neil tütar Zoe. Samal ajal töötas Kravitz veel esimese albumi kallal. Ta sõlmis Virgin Recordsiga plaadilepingu tingimusel, et esineb oma pärisnime all. Esikalbum ilmus 1989. aasta sügisel. Kuigi kriitikud seda eriti ei soosinud, meeldis plaat rahvale väga ja nimiloost "Let Love Rule" sai hitt.

Kravitz käitus nagu tõeline rokkmuusik ja levisid jutud tema armulugudest. Kui ta produtseeris Madonna videot "Justify My Love", räägiti, et tal on ka Madonnaga romaan. Bonet ja Kravitz kolisid lahku 1991. aastal ja lahutasid kaks aastat hiljem.

Lenny teise albumi "Mama Said" (1991) inspiratsioon oli tema lagunenud abielu ja see dokumenteeris mehe sügavat südamevalu. Plaadil tegid kaasa Guns'n'Rosesi liige Slash ja Sean Lennon. Album sai plaatinaplaadi tiitli ning selle suurim hittlugu oli "It Ain't Over Till It's Over".

Kuigi ka "Mama Said" oli rahva hulgas populaarne, pälvis Kravitz kriitikute heakskiidu alles kolmanda albumiga. 1993. aasta kevadel ilmus plaat "Are You Gonna Go My Way", mida peetakse üheks Kravitzi parimaks albumiks. Nimilugu video pälvis MTV Video muusikaauhinna parima meeslaulja video kategoorias ja kandideeris ka Grammyle parima rokklaulu ja parima rokkvokalisti kategooriates. Endine rahulik laulukirjutaja sai selle albumi turneel rokijumala maine.

Kui Lenny oli alustanud tööd oma neljanda albumiga, sai ta teada, et ta emal on ravimatu vähk. 1995. aasta suvel ilmunud album "Circus" ei olnud rahulik ja armastuse teemat käsitlev erinevalt tema varasemast loomingust. Roxie Roker suri 2. detsembril 1995.

Ema surma järel tõmbus Lenny avalikkusest tagasi ja kolis 1996. aasta suvel koos tütre ja vanaemaga ema lapsepõlvekodusse Bahama saartel. Bonet käis neil tihti külas ja nad taastasid kunagise sõpruse. Enne kui Lenny hakkas uuesti muusikale mõtlema, puhkas ta end põhjalikult välja. Taas tööle asudes oli ta avatud uutele ideedele ja valmis kasutama uut tehnoloogiat. Selle tulemus on tema viies album "5" (1998). Hittsingel "Fly Away" tõi Kravitzile 1999. aastal Grammy parima meessoost rokklaulja kategoorias, tehes temast esimese Grammy võitnud afroameerika rokkmuusiku.

Kravitzi järgmine singel "American Woman", mis tehti filmi "Austin Powers: The Spy Who Shagged Me" heliriba tarbeks, tõi talle 2000. aastal taas Grammy parima meessoost rokkvokalisti kategoorias. Samal aastal avaldas Lenny oma parimate lugude kogumiku "Greatest Hits". Albumi hittsingli "Again" eest ta sai 2001. aastal kolmanda Grammy parima meessoost rokkvokalisti kategoorias. Sama aasta sügisel tuli Kravitzil välja kuues album "Lenny". Albumi loo "Dig In" eest sai ta 2002. aastal neljanda järjestikuse Grammy samas kategoorias.

2003. aastal andis Lenny välja aktuaalse sõjavastase sõnumiga laulu "We Want Peace", mille tegi koostöös tuntud Iraagi muusiku Kazem Al Sahiriga. Sama aasta suvel sai Kravitzil valmis seitsmes sooloalbum "Baptism". Tolle albumi pealt said hittideks kolm lugu: "Where Are We Runnin'?", "California" ja "Lady". 2005. aasta oktoobris läks Lenny albumiga turneele, kuigi päev enne esimest kontserti, 29. oktoobril suri ta isa, Sy Kravitz. Esimesel kontserdil teatas Lenny sellest fännidele ning ütles, et ei tuleks olla kurb, vaid pigem rõõmus, sest ta isa on nüüd Jumala juures. Samal kontserdil pühendas ta oma isale loo "Let Love Rule". Kontsertturnee oli väga edukas ja tänu suurele menule andis Lenny ka lisakontserte.

2008. aasta veebruaris ilmus Kravitzil uus stuudioalbum "It Is Time for a Love Revolution", mille singlit "I'll Be Waiting" sai juba enne albumi ilmumist internetis kuulata.

Diskograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Albumid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]