Bislama keel

Allikas: Vikipeedia
Bislama keel
Kõneldakse Vanuatu, Uus-Kaledoonia
Piirkonnad Okeaania
Kokku kõnelejaid 10 000 (2011) [1]
Keelesugulus Kreoolkeeled
 inglise kreoolkeeled
  Vaikse ookeani keeled
   bislama keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Vanuatu Vanuatu
Keelekoodid
ISO 639-1 bi
ISO 639-2 bis
ISO 639-3 bis
Keele leviala

Bislama keel (bichelama keel) on inglise keelel põhinev Vaikse ookeani kreoolkeel.[1][2] Bislama keel on Vanuatu Vabariigi rahvuskeel ja üks kolmest ametlikust riigikeelest (veel ka inglise ja prantsuse keel).[3] Keelt kõneldakse ka Uus-Kaledoonias.[1]

Bislama on Vanuatu levinuim keel (rohkem kui saja Vanuatul räägitava Melaneesia keele ja dialekti seas) ja ühtlasi ka põhiline keel poliitikas, kaubanduses ja meedias. [4]. Hariduses on ametlikult kasutusel inglise ja prantsuse keel, kuigi mitteametlikult kasutatakse ka bislama keelt[1][5]. Ethnologue’i andmetel (2011. aasta uuringu järgi) kõneleb keelt Vanuatul emakeelena hinnanguliselt 10 000 inimest,[1] teise keelena kõnelejate arv on rohkem kui 200 000.[5] Keel kasutab ladina kirja.[1]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bislama keel on üks maailma uusimaid, tekkides alles 19. sajandi teisel poolel, kui Melaneesia erinevatest piirkondadest pärit orjastatud töölistel puudus ühine keel ja tuli leida uus suhtlusviis.

Suur enamus bislama keele sõnu (95%) pärineb inglise keelest, ülejäänu tuleneb aga prantsuse või teiste Vanuatu põlisrahvaste keeltest. Keele sõnavara põhineb lihtsustatud inglise keelel, kõla ja grammatika aga pigem Melaneesia keeltel. Keel on enim suguluses Paapua Uus-Guinea (tok-pisini keel) ja Saalomoni Saarte pidžinkeeltega. [6]

Keele nimetus tuleneb beach-la-mar’ ist, mis on angliseeritud kuju prantsuse vormist bêche de mer (meripura – oluline eksportkaup tol ajal), mis on omakorda prantsusepärastatud kuju portugali vormist bicho do mar.

Esimene bislama keele sõnastik avaldati 1995. aastal. [7]

Numbrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Numbrid 1–10: [8]

1 - wan

2 - tu

3 - tri

4 - foa

5 - faef

6 - sikis

7 - seven

8 - eit

9 - naen

10 - ten

Keele struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Grammatilised iseärasused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi enamik sõnu on laenatud inglise ja prantsuse keelest, siis nende hääldus on üsna erinev. Lisaks mõjutab hääldust ka paljude kõnelejate teine emakeel. Sellest tulenevalt on tekkinud palju dialektilisi variatsioone. Erinevused ilmnevad ka ortograafias, sest kirjapilt ühtib hääldusega (erinevalt prantsuse või inglise keelest). Kokkulepped õigekirja suhtes on alles arenemisjärgus, seega võib kirjapildis mõnel juhul esineda lahknevusi. Näiteks võivad inimesed sõna ripablik (vabariik) kirjutada ka repablik, republik, ripublic, republic, repablique, ripublique.

Keelereeglite standardiseerimise osas on olnud palju vaidlusi. Keele üldpõhimõte eelistab kirjutamist nii nagu hääldatakse, kuid leidub ka neid, kes eelistavad teistsugust kirjaviisi.

Ka lausete struktuur ja kirjavahemärgistus võib eelistusest lähtuvalt erineda. Näiteks:


Bae yu dring ti o kofe?

Bae yu dring ti no kofe?

Kas sa jood teed või kohvi? (ingl will you drink tea or coffee?) [9]


Yu bin luk mi?

?Yu bin luk mi?

Kas sa nägid mind? [9]

Häälikusüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bislama keeles on üsna vähe häälikuid. Kuna bislama keele kirjapilt ühtib hääldusega, siis on hääldamise lihtsustamise mõttes ka mitmed sarnase kõlaga häälikud ühega asendatud: näiteks /s/, /z/, /ʃ/ ja /ʒ/ asemel on bislama keeles vaid /s/ (nt sak = ingl shark). Inglise keele häälik /θ/ on aga asendunud lihtsa /t/-ga (nt tri = ingl three). [10][9]

Tihti ei eristu ka häälikud /b/ ja /p/ ning /g/ ja /k/, sest bislama keeles on nad üsna võrdväärsed. Kõnes võib esineda ka vahepealseid variante. Seevastu täishäälikuid hääldatakse välja väga täpselt (erinevalt inglise keelest). [10]


Bislama keele tähestik: [7] A a ae B b E e F f H h I i J j K k L l M m N n NG ng O o P p R r S s T t U u V v W w Y y

Bislama keeles on 5 täishäälikut ja 17 konsonanti.

Vokaalfoneemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesvokaalid Keskvokaalid Tagavokaalid
Kõrged i u
Keskkõrged e o
Madalad a

Konsonantfoneemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bilabiaalsed Labiodentaalsed Alveolaarsed Postalveolaarsed Palataalsed Velaarsed Glotaalsed
Klusiilid Helitud

Helilised

p

b

t

d

k

g

Frikatiivid Helitud

Helilised

f

v

s


h


Afrikaadid Helitud
Nasaalid
m n ŋ
Lateraalid
Tremulandid
r
Poolvokaalid
w j

[4]

Konsonantühendid puuduvad. Eriti avaldub see inglise laensõnade mugandamises (tihti konsonandid kaotatakse või lisatakse vokaale):

Knifenaif

Boyboe

Schoolsukul

Sixsikis

Orangearanis


Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimisõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Definiitsus: artiklid puuduvad. Nt: Mi tija („ma olen õpetaja“). Küll aga kasutatakse indefiniitse artiklina sõna wan („üks“): hem i kam blong stap long wan kos blong hem („ta on tulnud osalema ühel oma kursusel“).
  • Grammatiline sugu ja käänded puuduvad.
  • Mitmus moodustatakse nimisõna ette ol („kõik“) pannes: bia („õlu“) – ol bia („õlled“). [4]

Asesõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pronoomenisüsteem bislama keeles on üsna keeruline. Peale ainsuse ja mitmuse eristatakse isikuliste asesõnade puhul veel ka duaali (kaksus) ja triaali (kolmus) ning välistavaid ja kaasavaid vorme esimese isiku pluuralis (näitab vastuvõtja eraldatust/kaasatust): [4]

mi mina 1. isiku ainsus
yu sina 2. isiku ainsus
emi tema 3. isiku ainsus
yumi meie 1. isiku kaasav mitmus
yumitu 1. isiku kaasav duaal
yumitri 1. isiku kaasav triaal
mifala 1. isiku välistav mitmus
mitufala 1. isiku välistav duaal
mitrifala 1. isiku välistav triaal
yufala teie 2. isiku mitmus
yutufala 2. isiku duaal
yutrifala 2. isiku triaal
olifala nemad 3. isiku mitmus
tufala 3. isiku duaal
trifala 3. isiku triaal

Näiteks: [11]

Halo – tervitus ühele inimesele

Halo tufala – tervitus kahele inimesele

Halo trifala – tervitus kolmele inimesele

Halo olgeta – tervitus neljale või rohkemale inimesele


Tegusõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Bislama keeles pole koopulat (verbi „olema“ taolised verbid). Näiteks: mi tija – ma olen õpetaja.
  • Transitiivsust (sihilisust) märgivad verbi järelliited -em, -im, -um. Näiteks: wantem – tahtma.
  • Bislama keeles on neli aega: olevik, kestev olevik, lihtminevik ja tulevik. Kestvat olevikku väljendatakse sõnaga stap (jääma, olema), minevikku sõnaga bin ja tulevikku sõnaga bambae.
  • Eitust märgib verbi ees olev no. [4]


Näited:

  • Olevik: Mi wantem frut (mi no wantem frut) - ma tahan puuvilja (ma ei taha puuvilja).
  • Kestev olevik: Mi stap slip - ma olen magamas.
  • Minevik: Mi bin wantem frut - ma tahtsin puuvilja.
  • Tulevik: Bae mi wantem frut - ma tahan puuvilja.


Eessõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abisõna ja nimisõnafraasi järjekord: eessõnad.[5] Tüübilt analüütiline keel ja kasutatakse eessõnu. Eriti sagedased eesõnad bislama keeles on long ja blong (palju funktsioone): [4]


Hem i stap stap long solwota - ta elas kaua aega ookeani ääres.

Bae i kam long gavman - see tuleb valitsusest (ingl it will come from the government).

Bae mi soemoat long yu - ma näitan [neid] sulle (ingl I'll show [them] to you). [5]


Mi stap slip long haos - ma magan majas („olen magamas“).

Mi bin katem fruit long naef - ma lõikasin puuvilja noaga.

Stoa long haos - pood on maja kõrval.

Bambae mi kuk blong yu - ma teen sulle süüa (ingl I will cook for you).

Man blong Amerika - mees Ameerikast / ameeriklane (ingl man from America; American).

Buk blong mi - minu raamat. [4]


Süntaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lausete ülesehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Sõnajärjetüüp: SVO (subjekt-verb-objekt). Näide: Gavman blong Canada i kivim mane tu blong wan kompiuta blong Nasonal Akaev blong Vanuatu („Kanada valitsus on andnud raha ka Vanuatu Rahvusarhiivi arvuti jaoks“).
  • Possessiivsust (omamist) väljendab bislama keeles sõnajärg GN (genitiiv-substantiiv). Näide: Klos blong em we hemi blong lif blong banana we i drae („Tema riided, mis on tehtud kuivast banaanilehest“).
  • Omadussõna ja nimisõna järjekord:

1) Levinuim sõnajärg on AN (adjektiiv-substantiiv). Näide: longfala maot („pikk suu“).

2) On ka eraldi grupp adjektiive, mis võivad järgneda substantiivile: näiteks sõnad nogud („halb“) ja nating („kasutu“), aga ka päritolukoha puhul: man Malo („Malost pärit mees“)

  • Näitava asesõna ja nimisõna järjekord: asesõna järgneb nimisõnale. Näide: lukaot, yu kafsaed wetem jea ia nao („vaata ette, sa lähed selle tooliga ümber“).
  • Numeraali (põhiarvsõna) ja nimisõna järjekord: numeraal eelneb nimisõnale. Näide: I gat tri nyusilan ami oli sik („seal oli kolm poissi Uus-Meremaa armeest, kes jäid haigeks“).
  • Relatiivlause ja nimisõna järjekord: relatiivlause järgneb nimisõnale. Näide: from hem i wan pikinini we hem i no save hangri („sest ta on laps, kes ei tunne nälga“)
  • Võrdlusastme ja omadussõna järjekord:

1) Omadussõna eelneb võrdlusastmele: ol nes oli bisi tumas („põetajad olid liiga hõivatud“); saes blong wharf bae i bigwan lelebet long hemia we i stap naoia („kai suurus saab olema natuke suurem kui praegune“).

2) Võrdlusaste eelneb omadussõnale: hem i shoem veri klia ol genuine konsern blong olgeta („see näitab väga selgelt nende siirast muret“). [5]


Keelenäide:[7]


Evri man mo woman i bon fri mo ikwol long respek mo ol raet. Oli gat risen mo tingting mo oli mas tritim wanwan long olgeta olsem ol brata mo sista.

All human beings are born free and equal in dignity and rights. They are endowed with reason and conscience and should act towards one another in a spirit of brotherhood.

(võrdlus inglise keelega)


Tõlge: Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.

(ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni 1. artikkel)


Viisakusväljendeid:[10]

Bislama keeles Inglise keeles Tõlge
Halo Hello Tere
Gud moning Good morning Tere hommikust
Gud aftenun Good afternoon Tere päevast
Gud naet Good evening / Good night Head õhtut / head ööd
Baibai / Tata Goodbye Head aega
Tangkyu Thank you Tänan


Muud huvitavat:


Sõnad, mida tuleks inglise keelest kindlasti eristada:

bensin ("benzine") - bensiin

faol ("fowl") - kana

puskat ("pussy cat") - kass

samting ("something") - asi

sanbij ("sand beach") - rand

solwota ("salt water") - meri


Sõnu, mis tulevad prantsuse keelest:

glis (pr glisser) - libisema

lafet (pr la fête) - festival

bebet (Kanada pr bibite) - putukas


Paljude nimisõnade väljendamiseks kasutab bislama keel huvitavaid kombinatsioone lihtsamatest sõnadest:

basket blong pikinini (ingl basket for child) - emakas („korv lapse jaoks“)

bed blong spaeda (ingl bed of spider) - ämblikuvõrk („ämbliku voodi“)

dakdak sus (ingl duck shoes) - ujumislestad („pardikingad“)

haf ded ( ingl half dead) - teadvusetu („poolärkvel“)

rabis mit ( ingl rubbish meat) - kasvaja („rämps-liha“)

smol hariken (ingl small hurricane) - tuuleiil („väike orkaan“)

smol rat (ingl small rat) - hiir („väike rott“)

tul blong faet (ingl tool for fight) - relv („vahend võitluseks“)

wokbaot dakdak (ingl walkabout duck) - tatsamine („pardi jalutuskäik“)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 http://www.ethnologue.com/language/bis
  2. http://www.eki.ee/knab/kd.htm. Vaadatud 31.10.13.
  3. http://www.unesco.org/most/lnvanuat.htm. Vaadatud 31.10.13.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 http://aboutworldlanguages.com/bislama Vaadatud 31.10.13.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 http://apics-online.info/contributions/23 . Vaadatud 01.11.13.
  6. Crowley, T. (2004). Bislama Reference Grammar. United States of America: University of Hawaii Press; http://books.google.ee/books?id=V7Td_VMSh9gC&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false. Vaadatud 01.11.13.
  7. 7,0 7,1 7,2 http://www.omniglot.com/writing/bislama.php. Vaadatud 31.10.13.
  8. http://www.alsintl.com/resources/languages/Bislama. Vaadatud 01.11.13.
  9. 9,0 9,1 9,2 Crowley, T. (2003). A New Bislama Dictionary (2nd edition). Vanuatu: Institute of Pacific Studies (University of the South Pacific); http://books.google.ee/books?id=cZoVLi0NJ0QC&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false. Vaadatud 01.11.13.
  10. 10,0 10,1 10,2 http://www.pentecostisland.net/languages/bislama/guide.htm. Vaadatud 01.11.13.
  11. http://users.elite.net/runner/jennifers/Country%20Greetings%20Vanuatu.htm. Vaadatud 04.11.13.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]