Valge peakapsas

Allikas: Vikipeedia
Valge peakapsas
Valge peakapsas
Valge peakapsas
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond: Ristõielised Brassiacaceae
Perekond: Kapsasrohi Brassica
Liik: Valge peakapsas
Ladinakeelne nimetus
Brassica oleracea var. capitata f. alba
DC
Sünonüümid
  • Brassica capitata f. alba DC.
  • Brassica oleracea convar. capitata var. alba DC.
  • Brassica oleracea var. capitata subvar. sphaerica DC. f. alba DC.

Valge peakapsas (üldkeeles kapsas; ladinakeelne teaduslik nimetus Brassica oleracea var. capitata f. alba) on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv levinud köögivili.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peakapsas on kaheaastane taim. Esimesel aastal moodustub suurtest lehtedest lehekodarik. Järgmised lehed pöörduvad kasvades sissepoole, üksteist servaga kattes, kusjuures nooremad lehed jäävad järjest väiksemaks. Tihedalt üksteise vastu surutud lehed moodustavad lühikese varre ülemises osas pea, mis botaaniliselt on pung. Kapsapead võivad olla mitmesuguste erinevate kujudega: ümarad, teravatipulised, lapikümarad. Tavaliselt on lehed kaetud sinakashalli vahaja kirmega. Kapsapea kaalub enamasti 1–3 kg ja selle läbimõõt on 10–20 cm.

Teisel aastal arenevad kapsapea ladva- ja külgpungadest pikad õisi kandvad võrsed. Vili on kõder. Seemned on tumepruunid kuni mustad.

Peakapsa sammasjuurestik on hästi välja arenenud ja tugev.

Kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peakapsad on külmakindlad taimed. Tärganud tõusmed taluvad lühiajalist külma –5 °C kuni –6 °C, täiskasvanud taimed aga kuni –8 °C. Mullastiku suhtes kapsas kuigi nõudlik ei ole, küll aga vajab ta piisavalt valgust. Korraliku saagi saamiseks tuleb taimi mullata ning kasta. Kahjuritest ohustavad kapsaid maakirp, kapsakärbes, kapsakoi, kapsa tuhktäi, suur kapsaliblikas, väike kapsaliblikas ja kapsaöölane. Varajased sordid on koristusküpsed juba juuni algul, hilised augustis-septembris.

Tänu ilmastikukindlusele kasvatatakse kapsast kõikjal troopikast põhja poole, isegi polaarijoone taga.[1]

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kapsas tõstab söögiisu ja aitab vähendada vähkkasvajariski. Värskel kapsamahlal on raviv toime mao ja kaksteistsõrmiku haavanditele. Samuti aitab see köögivili taastada organismi mineraalainetevarusid.

Kapsast võib süüa ka toorelt (salatina) või kuumtöödeldult. Hapendamine teeb kapsa kergemini seeditavaks, muudab köögivilja tekstuuri ja maitset, kuid säilitab vitamiinid ja mineraalained. Peakapsast võib töödelda mitmel erineval viisil: aurutada, hautada, pruunistada või täita. Tihti lisatakse kapsast suppidesse, hautistesse või vokiroogadesse.

Liialt kaua või ülemäära suures veekoguses keetmine muudab kapsa värvituks ja liiga pehmeks. Ühtlasi väheneb kapsa toitainesisaldus, halveneb maitse ja tekib ebameeldiv lõhn.

Kapsapea tervena ja läbilõikes
Noored kapsataimed põllul
Kapsapõld enne saagikoristust

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kapsas toodi Euroopasse arvatavasti 7. sajandil Väike-Aasiast. Kuigi roomlased ja kreeklased aretasid mitu kapsasorti, ei moodustunud ühelgi neist sellist pead nagu meie oleme harjunud. Külmataluva taimena muutus peakapsas kiiresti populaarseks kogu Põhja-Euroopas. Eriti Saksamaal, Poolas ja Venemaal.

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valge peakapsas on madala energeetilise väärtusega (alla 30 kcal 100 g kohta)[1] ja sisaldab märkimisväärsel hulgal seedimist soodustavaid ballastaineid. Lisaks märkimisväärsele hulgale C-vitamiinile, mis säilib ka hapendamisel, sisaldab peakapsas ka E-, K- ja U-vitamiini.

Toitained[2]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 92,18 g
Kalorsus 25 kcal
Valgud 1,28 g
Lipiidid 0,10 g
Tuhk 0,64 g
Süsivesikud 5,80 g
Sahharoos 0,08 g
Glükoos 1,67 g
Fruktoos 1,45 g
Kiudained 2,50 g
Toiteelemendid[2]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 40,0 mg
Raud (Fe) 0,47 mg
Magneesium (Mg) 12,0 mg
Fosfor (P) 26,0 mg
Kaalium (K) 170,0 mg
Naatrium (Na) 18,0 mg
Tsink (Zn) 0,18 mg
Vask (Cu) 0,019 mg
Mangaan (Mn) 0,16 mg
Fluoriid (F) 1,0 mg
Seleen (Se) 0,3 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[2]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 36,6 mg
B1 0,061 mg
B2 0,040 mg
B3 0,234 mg
B4 10,7 mg
B5 0,212 mg
B6 0,124 mg
E 0,15 mg
A 5,0 μg
β-karoteen 42,0 μg
α-karoteen 33,0 μg
Folaadid 43,0 μg
K 76,0 μg
Luteiin+
zeaksantiin
30,0 μg
Aminohapped[2]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Glutamiinhape 0,294 g
Aspartaamhape 0,122 g
Arginiin 0,075 g
Seriin 0,053 g
Proliin 0,048 g
Lüsiin 0,044 g
Valiin 0,042 g
Alaniin 0,042 g
Leutsiin 0,041 g
Treoniin 0,035 g
Fenüülalaniin 0,032 g
Isoleutsiin 0,030 g
Glütsiin 0,030 g

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Enden, P., Kasulikud kapsaroad, AS Ajakirjade kirjastus, 2008
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov. Kasutatud 22.12.2010. (inglise)