Valge peakapsas

Valge peakapsas
Valge peakapsas Brassica oleracea var. capitata f. alba
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond	Ristõielised Brassicaceae
Perekond	Kapsasrohi Brassica
Liik	Kapsas Brassica oleracea var. capitata f. alba

Kapsapea tervena ja läbilõikes

Valge peakapsas (üldkeeles kapsas; Brassica oleracea var. capitata f. alba) on levinud köögivili, kapsa vorm. Sünonüümid on Brassica oleracea convar. capitata var. alba DC. ja Brassica capitata f. alba DC.

Kirjeldus

Peakapsas on kaheaastane taim. Esimesel aastal moodustub suurtest lehtedest lehekodarik. Järgmised lehed pöörduvad kasvades sissepoole, üksteist servaga kattes, kusjuures nooremad lehed jäävad järjest väiksemaks. Tihedalt üksteise vastu surutud lehed moodustavad lühikese varre ülemises osas pea, mis botaaniliselt on pung. Kapsapead võivad olla mitmesuguse kujuga: ümarad, teravatipulised, lapikümarad. Tavaliselt on lehed kaetud sinakashalli vahaja kirmega. Kapsapea kaalub enamasti 1–3 kg ja selle läbimõõt on 10–20 cm.

Teisel aastal arenevad kapsapea ladva- ja külgpungadest pikad õisi kandvad võrsed. Vili on kõder. Seemned on tumepruunid kuni mustad.

Peakapsa sammasjuurestik on hästi välja arenenud ja tugev.

Kasvatamine

Noored kapsataimed põllul

Kapsapõld enne saagikoristust

Peakapsad on külmakindlad taimed. Tärganud tõusmed taluvad lühiajalist külma –5 kuni –6 °C, täiskasvanud taimed aga kuni –8 °C. Mullastiku suhtes kapsas kuigi nõudlik ei ole, küll aga vajab ta piisavalt valgust. Korraliku saagi saamiseks tuleb taimi mullata ja kasta. Kahjuritest ohustavad kapsaid maakirp, kapsakärbes, kapsakoi, kapsa tuhktäi, suur-kapsaliblikas, väike-kapsaliblikas ja kapsaöölane. Varajased sordid on koristusküpsed juba juuni algul, hilised augustis-septembris.

Tänu ilmastikukindlusele kasvatatakse kapsast kõikjal troopikast põhja pool, isegi polaarjoone taga.

Kasutamine

Kapsas tõstab söögiisu ja aitab vähendada vähkkasvaja riski. Värskel kapsamahlal on raviv toime mao ja kaksteistsõrmiku haavanditele. Samuti aitab see köögivili taastada organismi mineraalainetevarusid.

Kapsast võib süüa ka toorelt (salatina) või kuumtöödeldult. Hapendamine teeb kapsa kergemini seeditavaks, muudab köögivilja tekstuuri ja maitset, kuid säilitab vitamiinid ja mineraalained. Peakapsast võib töödelda mitmel viisil: aurutada, hautada, pruunistada või täita. Tihti lisatakse kapsast suppidesse, hautistesse või vokiroogadesse.

Liialt kaua või ülemäära suures veekoguses keetmine muudab kapsa värvituks ja liiga pehmeks. Ühtlasi väheneb kapsa toitainesisaldus, halveneb maitse ja tekib ebameeldiv lõhn.

Ajalugu

Kapsas toodi Euroopasse arvatavasti 7. sajandil Väike-Aasiast. Kuigi roomlased ja kreeklased aretasid mitu kapsasorti, ei moodustunud ühelgi neist sellist pead nagu meie oleme harjunud. Külmataluva taimena muutus peakapsas kiiresti populaarseks kogu Põhja-Euroopas. Eriti Saksamaal, Poolas ja Venemaal.

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Valge peakapsas on madala energeetilise väärtusega (alla 30 kcal 100 g kohta) ja sisaldab märkimisväärsel hulgal seedimist soodustavaid ballastaineid. Lisaks märkimisväärsele hulgale C-vitamiinile, mis säilib ka hapendamisel, sisaldab peakapsas ka E-, K- ja U-vitamiini.

Toitained Toitained Väärtus 100 g kohta Ühik Vesi 92,18 g Kalorsus 25 kcal Valgud 1,28 g Lipiidid 0,10 g Tuhk 0,64 g Süsivesikud 5,80 g Sahharoos 0,08 g Glükoos 1,67 g Fruktoos 1,45 g Kiudained 2,50 g

Toiteelemendid Toiteelement Väärtus 100 g kohta Ühik Kaltsium (Ca) 40,0 mg Raud (Fe) 0,47 mg Magneesium (Mg) 12,0 mg Fosfor (P) 26,0 mg Kaalium (K) 170,0 mg Naatrium (Na) 18,0 mg Tsink (Zn) 0,18 mg Vask (Cu) 0,019 mg Mangaan (Mn) 0,16 mg Fluoriid (F) 1,0 mg Seleen (Se) 0,3 μg (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)

Vitamiinid Vitamiin Väärtus 100 g kohta Ühik C 36,6 mg B1 0,061 mg B2 0,040 mg B3 0,234 mg B4 10,7 mg B5 0,212 mg B6 0,124 mg E 0,15 mg A 5,0 μg β-karoteen 42,0 μg α-karoteen 33,0 μg Folaadid 43,0 μg K 76,0 μg Luteiin+ zeaksantiin 30,0 μg

Aminohapped Aminohape Väärtus 100 g kohta Ühik Glutamiinhape 0,294 g Aspartaamhape 0,122 g Arginiin 0,075 g Seriin 0,053 g Proliin 0,048 g Lüsiin 0,044 g Valiin 0,042 g Alaniin 0,042 g Leutsiin 0,041 g Treoniin 0,035 g Fenüülalaniin 0,032 g Isoleutsiin 0,030 g Glütsiin 0,030 g