76. kaardiväe õhudessantdiviis

Allikas: Vikipeedia
Russian 76th Airborne Division patch.svg

Pihkva 76. õhudessantdiviis (vene keeles 76-й Гвардейская Краснознаменкая десантно-штурмовой дивизия, 76-я гвардейская десантно-штурмовая дивизия) on Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede üksus, mille staap asub Pihkva oblastis Pihkvas.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Diviis loodi 1. septembril 1939. aastal 157. laskurdiviisi nime all ja oli Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna koosseisus. 1941. aastal osales Odessa kaitselahingutes ja Feodossija dessandis. 1943. aastal osales Stalingradi lahingus. 1948. aastal NSV Liidu relvajõududes alanud uute rünnakväeosade loomise raames moodustati kaardiväe laskurdiviisist 2-polguline 76. õhudessantdiviis ja 1947. aastal sai diviisi asukohaks Pihkva.

1948. aastal moodustati loodud õhudessantvägedest otse kaitseministeeriumile (mitte maavägede ülemjuhatusele) alluv üksik õhudessantvägede armee, kuhu kuulus 4 korpust, milles 12 õhudessantdiviisi ja 171. üksik sidepataljon (asub Moskva lähedad Medveži ozero lähedal).

Pihkva õhudessantdiviis osales 1980-ndate lõpus ja 1990-ndate alguses mitmete rahutuste ja konfliktide mahasurumises Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Kõrgõzstanis, Põhja- ja Lõuna-Osseetias, augustiputši käigus saadeti ka Eestisse. Diviisi üks polk saabus 20. augustil Tallinnasse, piiras 21. augusti hommmikul Tallinna teletorni ning lahkus järgmisel päeval Eestist.

2002. aasta lõpul teatas Vene asekaitseminister Vladimir Issakov, et Pihkvas paikneva õhudessantväediviisi elukutseliste süsteemile üleviimise esimene järk on täidetud. Pihkva 76. õhudessantväediviisi 104. polgu kõik ohvitserid ning kolm neljandikku reakoosseisust on komplekteeritud elukutseliste sõjaväelastega.

Diviisi üks õppekeskus asub Petseris, millel on otsene side Eestiga - paljud sealsed ohvitserid on teeninud enne Eestis, tunnevad siinseid olusid hästi ja on säilitanud Eestiga tihedad sidemed.

Diviis on kavas komplekteerida ainult elukutselistest sõjaväelastest. 2009. aastal saavad sõdurid ajateenijad kuutasu 4000 rubla, lepingu alusel teenivad sõdurid 13 000 rubla[1]. Aastast 2013 on diviisi ülemaks kindralmajor Aleksei Naumets.

Juhid, koosseis ja struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

1948. aastal[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 104. õhudessantpolk Tšerjohhas
  • 234. õhudessantpolk Pihkvas
  • 1140. suurtükipolk
  • üksik seniitkahurite divisjon
  • 4 üksikpataljoni
    • sapööripataljon
    • sidepataljon
    • tagalapataljon
    • meditsiini-sanitaarpataljon
  • 2 üksikroodu
    • luurerood
    • keemiakaitserood

Juhid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Polkovnik Vassili Glagolev (1939—1941)
  • Polkovnik Dmitri Tomilov (1941—1941)
  • Polkovnik Dmitri Kuropatenko (1941—1942)
  • Polkovnik Dmitri Tomilov (1942—1942)
  • Polkovnik Jakov Štein (1942—1942)
  • Polkovnik Dmitri Kuropatenko (1942—1942)
  • kaardiväe kindralmajor Aleksandr Kirsanov (1942—1948)
  • kaardiväe kindralmajor Vassili Margelov (1948—1950)
  • kaardiväe kindralmajor Mihhail Jenšin (1950—1953)
  • kaardiväe polkovnik Grigori Holod (1953—1955)
  • kaardiväe kindralmajor Nikolai Zahharov (1955—1957)
  • kaardiväe kindralmajor Andrei Jevdan (1957—1959)
  • kaardiväe polkovnik Anatoli Poluškin (1959—1962)
  • kaardiväe kindralmajor Viktor Ometov (1962—1968)
  • kaardiväe kindralmajor Valentin Kostõlev (1968—1971)
  • kaardiväe kindralmajor Leonid Kuzmenko (1971—1976)
  • kaardiväe kindralmajor Grigori Oništšenko (1976—1979)
  • kaardiväe kindralmajor Albert Sljusar (1979—1981)
  • kaardiväe polkovnik Juri Muravjov (1981—1983)
  • kaardiväe kindralmajor Georgi Špak (1983—1986)
  • kaardiväe kindralmajor Vjatšeslav Halilov (1986—1990)
  • kaardiväe kindralmajor Juri Sosojev (1990—1992)
  • kaardiväe kindralmajor Ivan Babitšev (1992—1995)
  • kaardiväe kindralmajor Aleksandr Popov (1995—1996)
  • kaardiväe kindralmajor Stanislav Semenjuta (1996—2005)
  • kaardiväe kindralmajor Aleksandr Kolpatšenko (2005—2009)
  • kaardiväe polkovnik Igor Vinogradski (2009–2013)
  • kaardiväe kindralmajor Aleksei Naumets (2013–)

Lahingud[muuda | redigeeri lähteteksti]

76. õhudessantdiviisi väeosad üritasid 1991. augustiputši ajal hõivata Pirita Teletorni, kuid selle käigus said hävitava kaotuse osaks elektrooniliste võitlusvahenditega peetud lahingus Eesti poolele.

Diviis osales Esimeses Tšetšeenia sõjas ja kaotas seal langenutena 45 meest.

Alates 1999. aastast osales 76. õhudessantdiviis ka Teises Tšetšeenia sõjas.

29. veebruarist 1. märtsini 2000 Arguni lähedal kõrgendikul 776 toimunud lahingus kaotas diviis ametlikel andmetel surnutena 84 sõjaväelast.

Diviis osales ka 2008. aasta Lõuna-Osseetia sõjas.

2014. aasta Ukraina kriisi ajal, 19. augustil, langes Ukrainas Luganski oblastis Georgijiva alevi juures Ukraina sõjaväelaste kätte kaks 76. kaardiväe õhudessantdiviisi soomusmasinat BMD-2.[2] Venemaa eitas oma sõjaväelaste osalemist lahingutes Ukrainas, kuid Ukraina võimude väitel on neil piisavalt tõendeid Vene regulaarväelaste osalemisest lahingutes Ukraina vägede vastu. Pihkva ajalehe "Pskovskaja Gubernia" ("Pihkva kubermang") andmetel hukkus Georgijiva juures 76. õhudessantdiviisi 1. rood peaaegu täies koosseisus (80 võitlejast jäi ellu 10).[3][4][5][6] Ukrainas sõdivad vene sõjaväelased nõudsid kohalikelt maa eraldamist oma langenud võitlejate muldasäilitamiseks.

2014. aasta 18. augustil autasustati diviisi Suvorovi ordeniga.[7]

Rahvusvahelised missioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sellest diviisist on pärit ka Venemaa 450-meheline rahuvalvepataljon Bosnias.

Õppused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1994. aastal toimusid ühisõppused Prantsusmaa dessantväelastega.
  • 20. augustil 1998. korraldati Eesti ja Läti piiri lähedal õppus koodnimega "Tagasitulek", kus põhiraskust kandis Pihkva 76. õhudessantdiviisi üks polk.
  • 30. augustil 2007. pidas diviis õppusi, kus keskenduti sellele, kuidas läbida rasketes tingimustes soine ala.
  • 8.-29. september 2009 Valgevene ja Venemaa relvajõudude ühisõppused Zapad-2009 (Lääs-2009).
  • 8. september 2010, üle 1300 Vene õhudessantväelase (VDV) ja 17 sõjatehnika ühiku õhudessant, mis oli osa ettevalmistusest polgu taktikaliseks õppuseks, mis toimub 13.-18. septembrini 2010. aastal[8].

Artiklid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]