Konrad Mägi

Allikas: Vikipeedia
Konrad Vilhelm Mägi
Konrad Mägi.jpg
Sünniaeg 1. november, 1878
Hellenurme mõis, Eesti
Surmaaeg 15. august, 1925
Tartu, Eesti
Rahvus Eestlane
Tegevusala Maal, joonistamine
Kunstivool ekspressionism
Tuntud teoseid Madonna (19231924)

Konrad Vilhelm Mägi (1. november 1878 Hellenurme mõis, Tartumaa – 15. august 1925 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas.

Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis.

Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala.

Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele.

Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 19051906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga.

Läks 1907. aasta varasügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume.

19081910 elas Norras. Norras veedetud aastad olid Konrad Mägile majanduslikult küll keerulised, kuid loominguliselt seda viljakamad. 1910. aasta kevadel esines Mägi Norra Kunstiakadeemia juhataja Christian Krohgiga Blomquisti galeriis Oslos.[1] Kohalik kriitika oli kiitev. Kunstnik hakkas ka kodumaal tuntuks saama. 1910. aastal tõi ajakirjanik Eduard Reinhold Virgo Norras kaasa Konrad Mägi töid, mis eksponeeriti kunstnik Alfred Kivi korteris Tallinnas.[1] Laiemat vastukaja leidis Konrad Mägi esinemine III eesti kunstinäitusel 1910. aasta oktoobris.[1] Näituselt tehti mitu ostu, millest saadud tulud võimaldasid kunstnikul Norrast tagasi Pariisi pöörduda.[1] 1911. aasta suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse.

Ta töötas joonistusõpetajana 1913 Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 19161919, pidas ateljeestuudiot.

Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saaremaa. Etüüd.
Varemed Capril. 1922–1923.
Naise portree (Madonna). 1923–1924.

Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast.

Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tušijoonistus).

Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (19081909), "Norra maastik männiga" (1910).

Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid.

Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (1918–1920), "Otepää maastik" (1918–1920). Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuraalkompositsioonid Pietà (1919), "Kolgata" (1921).

Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (19221923). Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid.[viide?]

Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti (1916).

Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (19231924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Kersti Koll, Norra mõju eesti kunstis, Kultuurileht, 30.06.1995

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]