Neoimpressionism

Allikas: Vikipeedia
Georges Seurat - Un dimanche après-midi à l'Île de la Grande Jatte.jpg
Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel
Georges Seurat, 18841886
Õli lõuendil
207,6×308 cm
Chicago kunstimuuseum

Neoimpressionism (ka puäntillism või divisionism) oli kunstivool 19. sajandi lõpul.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges-Pierre Seurat'd. Stiil levis teistesse maadesse alates 1887. aastast ja leidis publikut põhiliselt tänu Paul Signac'i aktiivsele tegevusele ja tema 1899. aastal ilmunud raamatule Eugéne Delacroix'ist neoimpressionismini.

Neoimpressionistidele avaldasid mõju mitmed värvitaju käsitlevad teosed, näiteks keemik Michel-Eugène Chevreuli Värvide simultaankontrasti seadust (1839). Mõju avaldas ka Charles Blanc'i Joonistuskunsti grammatika, mis uuris, kuidas jooned sisendavad emotsioone.

Albert Dubois-Pillet, Georges-Pierre Seurat, Paul Sinac ja Odilon Redon asutasid 1884. aastal Sõltumatute Kunstnike Seltsi, mis võimaldas ametlikust Salongist kõrvale jäädes vabalt oma teoseid eksponeerida.

Tunnused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Georges-Pierre Seurat
Tsirkus (18901891)
Õli lõuendil
185,5 × 152,5 cm
Musée d'Orsay, Pariis

Lõuend (või puitalus) valmistati hoolikalt ette. Maaliti aegamööda, kiht kihi haaval. Maaliti ääris, mis sulges kompositsiooni. Ka raam kaeti värvipunktidega. Klaasiga kaetavat teost üldjuhul ei lakitud.

Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale.

Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Erinevalt impressionistidest huvitasid neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine.

Divisionism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Divisionism (prantsuse keeles diviser 'jaotama') on üks kahest neoimpressionistide kasutatud maalitehnikast.

Segamata värvitoone kanti alusele väikeste korrapäraste punktide, laikude või joontena. Taolise maalitehnika puhul säilib hästi värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse.

Divisionistlikud neoimpressionistid olid näiteks: Georges-Pierre Seurat, Henri-Edmond Cross ja Giuseppe Pelizza da Volpedo.

Parim näide divisionistlikust maalist on "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel".

Puäntillism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid andsid tehnikale nimetuseks ka "puäntillism" (prantsuse keeles point 'punkt').

Puäntillistlikud neoimpressionistid olid näiteks: Albert Dubois-Pillet, Henri-Edmond Cross, Georges-Pierre Seurat ja Paul Signac.

Kunstnikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paul Signac
Paavstide loss Avignonis (1900)
Õli lõuendil
73.5 x 92.5 cm
Musée d'Orsay, Pariis

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


19. sajandi kunst
Nuvola apps package graphics.png
Romantism · Orientalism · Eklektitsism · Akademism · Realism · Impressionism · Japonism · Postimpressionism · Naturalism · Naivism · Neoimpressionism · Sümbolism · Nabiid · Juugend