Nigul Espe
| Nigul Espe | |
|---|---|
| Sünninimi | Nikolai Espe |
| Sündinud |
12. märts 1907 Riia |
| Surnud |
14. märts 1970 Tartu |
| Haridus | Kõrgem Kunstikool Pallas |
| Tegevusala | maalimine, joonistamine |
Nigul Espe (kuni 1936 Nikolai Espe 12. märts 1907 Riia – 14. märts 1970 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja mööblikunstnik.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Nigul Espe sündis Riias vabrikutöölise pojana. Kui poiss oli kaheksa-aastane, asus tema pere sõjapõgenikuna elama Sindi alevikku.
Üldhariduse omandas Nigul Espe Sindi algkoolis ja Pärnu ühisreaalgümnaasiumis. Tänu andekusele pääses ta Sindi Tekstiilivabrikute Ühisuse stipendiaadina[1] õppima Kõrgemasse Kunstikooli Pallas maali- ja mööblikunsti (1926–1932), kus tema õpetaja oli Ado Vabbe. Nigul Espe lõpetas lennus, mis oli oma teoste arvult silmapaistev. Espe ise esitles lõpunäitusel tavapärase paarikümne taiese asemel 50 tööd.[2]
Pärast Pallase lõpetamist jäi Nigul Espe vabakunstnikuna Tartusse,[2] kus pidas aastatel 1934–1937 legendaarset kultuurirahva kohvikut Ko-Ko-Ko. Kohvik oli sisustatud tema kavandite järgi. Nigul Espe on jäänud Eesti kultuurilukku ka aktiivse seltskonnategelasena. Aastatel 1945–1947 töötas ta Tartu 1. keskkoolis joonistusõpetajana ning 1947–1950 Kunstifondi Tartu büroo esimehena.1951–1965 oli Kunstifondi Tartu Kunstitoodete Töökodade dekooriateljee kunstnik. Hiljem tegi illustratsioone Eesti Rahva Muuseumi väljaannetele ja ajakirjadele ning joonistas karikatuure.[3]
Ta oli 1932. aastast Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige ja 1945. aastast Eesti NSV Kunstnike Liidu liige.
Nigul Espe on maetud Tartu Pauluse kalmistule[4].
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Espe maalis palju maastiku- ja linnavaateid ning sõjajärgsetele aastatele tüüpilisi tööstusteemalisi teoseid.[2] Alates 1929. aastast korraldati tema näitusi nii Eestis, Riias, Roomas kui ka Budapestis.[2] 1933. aastal sai põllumajandusnäitusel talumööbli eest I auhinna ja 1942. aastal mööblikavandite eest auhinna.
Aastatel 1937–1940 ilmus tema mööblikavandeid ajakirjas Taluperenaine ja ajalehes Maa Hääl.
1947. aastal valmis palju Kiviõli kaevanduse ja põlevkivitööstuse teemalisi pilte.
Tema tööde hulgas on nii detailitruumaid kui ka maaliliselt vabamaid teoseid. Nigul Espe oskas pallaslasena hiilgavalt valida loendamatu arvu värvikombinatsioonide seast just neid, mis muudavad kujutletu meeleolukaks.[2] Nigul Espe tööde koloriit on enamasti kirgas, neile on omane rõõmus alatoon.[2]
Kuus tema teost asuvad Tartu Kunstimuuseumis.
Mööblikavandid[muuda | muuda lähteteksti]
1937[muuda | muuda lähteteksti]
- Aia- ja rõdumööbel – Taluperenaine (1937) 7, lk. 214–217: joon.
- Kaks garnituuri polstermööblit – Taluperenaine (1937) 9, lk. 266–269: joon.
- Lillelauast, eesriidehoidjast ja nurgakapist ning -riiulist – Taluperenaine (1937) 8, lk. 240–243: joon.
- Magamistoast ja magamistoa mööblist – Taluperenaine (1937) 11, lk. 322–325; (1938) 1, lk. 3–7: joon.
- Raamatukappe ja teisi panipaiku raamatuile – Taluperenaine (1937) 10, lk. 294–296: joon.
1938[muuda | muuda lähteteksti]
- Kirste, tugitoole ja seinariiuleid ning -kappe – Taluperenaine (1938) 9, lk. 234–237: joon.
- Koolilapse omast mööblist: valmistamisest – Taluperenaine (1938) 10, lk. 262–266: joon.
- Köögimööblist – Taluperenaine (1938) 11, lk. 292–295.
- Söögitoa-mööbel – Taluperenaine (1938) 2, lk. 33–35; 3, lk. 61–64: joon.
1939[muuda | muuda lähteteksti]
- Kapplaud raadiovastuvõtjale – Taluperenaine (1939) 2, lk. 36: joon.
- Köögimööbel – Taluperenaine (1939) 1, lk. 4–7: joon.
- Saunamööbel – Taluperenaine (1939) 6, lk. 148–149: joon.
- Söögitoa-elutoa mööbel – Taluperenaine (1939) 11, lk. 284–287: joon.
1940[muuda | muuda lähteteksti]
- Hea voodi – hea uni – Maa Hääl: tehniline erilisa (1940) 4, lk. 14–15: joon.
- Maatöörahvale ajakohane köögisisustus – Maa Hääl: tehniline erilisa (1940) 15, lk. 57–59: joon.
- Perekonna riidekapp - Maa Hääl: tehniline erilisa (1940) 5, lk. 18–19: joon.
- Raamatud, ajalehed, raadio ja kirjutuslaud – ühte kappi: kombinatsioon-kapp – Maa Hääl: tehniline erilisa (1940) 13, lk. 49–50: joon.
- Söögitoakapp kodukäsitöö saadusena – Maa Hääl: tehniline erilisa (1940) 3, lk. 11–12: joon.
- Taluteenija "omast mööblist" – Taluperenaine (1940) 5, lk. 116, 118–119: joon.
- Tool talutoas rahvusliku mööblina – Maa Hääl: tehniline erilisa (1940) 2, lk. 5–6: joon.
- Töötoa-peretoa mööblist – Taluperenaine (1940) 1, lk. 6–7: joon.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Põlevkivimuuseumi kunstikogu.
- Haus galerii, Nigul Espe.
- Eesti tehnikaartiklid 1936-1940.
- Nigul Espe Eesti biograafilises andmebaasis ISIK