Raoul Kernumees
| Raoul Kernumees | |
|---|---|
| Sündinud |
25. oktoober 1905 Järvamaa |
| Surnud |
25. juuni 1990 Eesti |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Riigi Kunsttööstuskool, Kõrgem Kunstikool Pallas |
| Tegevusala | maalikunstnik, graafik |
Raoul Kernumees (1936. aastani Raoul Kirnmann; 25. oktoober 1905 Udeva, Järvamaa – 25. juuni 1990) oli eesti graafik ja maalikunstnik.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kernumees sündis vallakirjutaja viielapselise pere noorima lapsena.
Kooliteed alustas ta Rakvere Haridusseltsi koolis, tema pinginaaber oli tulevane kunstnik Hando Mugasto.
1917. aastal kolis perekond Tallinna. 1918. aastal asus ta õppima Tallinna Linna Kõrgemasse Algkooli Vene tänaval. Sealne joonistusõpetaja märkas Kernumehe kunstiannet ning soovitas tal edasi õppida Riigi Kunsttööstuskoolis. Aastatel 1921–1923 Kernumees seal õppiski. 1925. aastal läks Kernumees koos Erich Lepsi, Kaarel Liimandi ja Andrus Johaniga õppima Kõrgemasse Kunstikooli Pallas Tartus. Õpinguteperiood Pallases oli katkendlik (1925–1927, 1930–1931, 1933) nii majandusliku olukorra kui ka 1927. aastal tervise murdnud tuberkuloosi tõttu. Esimesena figureerib Kernumehe nimi Pallase õpilastööde näituse kataloogis juba 1925. aastal.
Kunstnikukarjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Kunstinäitustel hakkas ta esinema alates 1931. aastast, peamiselt graafikaga. 1932. aastal omandas Eesti Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus neli Kernumehe tööd: "Külakõrts", "Põrgu", "Peaparandus" ja "Tulekahi" ning talle määrati kuueks kuuks stipendium (teine stipendiumi saaja oli Eduard Timbermann). Sellest ajast peale esines Kernumees järjekindlalt pea igal aastal näitustel, välja arvatud raskemad haigusaastad 1936–1938. 1942. aastal tellis Eesti Kirjastus Kernumehelt illustratsioonid Marta Sillaotsa tõlgitud "Nibelungide laulule". Kernumees lõi 12 sulejoonistust, mis läksid aga sõjakeerises kaduma ja raamat ei ilmunudki. Siiski jõuti neid illustratsioone ühe korra eksponeerida 1944. aastal. Kernumees jätkas aktiivset näitustel osalemist ka Nõukogude võimu ajal.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Kernumees äratas tähelepanu omapärase virtuoosliku ja detailipeene joonistajana, figuraalsete kompositsioonide meistrina, kelle tüübistik paelus lustlikult muheda karakteersusega. Peamiselt kujutas ta külamehi, kelle väsitavat üksluist argipäeva aitasid kaunistada viinapudel ja laulujorin lõõtspilli saatel. Rahvuslikkus iseloomustab ka Kernumehe fantastilisi groteskseid joonistusi, näiteks Eduard Wiiralti gravüüriga üheaegselt sündinud “Põrgut” (1931, tušš, EKM). Kuigi Kernumees oli ka maalija, kes on loonud maastikke ja natüürmorte õlis, oli ta ikkagi portretist, peamiselt pastellis. Rohkesti portreid on ta maalinud kultuuritegelastest.[1]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema tütar oli kunstnik Maret Kernumees ja poeg oli muusik Koit Kernumees.