Fovism

Allikas: Vikipeedia

Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis [1]. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" (parmi les fauves)[2].

Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest.

Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks.

Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed.

Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges Braque pöördus hoopis kubistliku stiili poole.

Fovistid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Henri Matisse (1869–1954) - Foovide rühmituse keskne kuju. Ta arvas, et kunstnikul ei ole vaja loodust kopeerida, vaid tal tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Matisse viljeles fovismi elulõpuni.
  • Raoul Dufy (1877–1953) - tema teostes on sageli muusika motiive.
  • Albert Marquet (1875–1947)
  • Maurice de Vlaminck (1876–1958) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming.
  • André Derain (1880–1954) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla.
  • Georges Braque (1867–1956) – kuulus foovide hulka kaks aastat. 1907. aastal jõudis ta koos Picassoga kubismini.

Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (1871–1958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused. Nooruses oli ta töötanud keskaegsete kirikute vitraažide taastamisel. Tema töödele on iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kunstileksikon, Kunst, 2000, lk 156
  2. Kunstileksikon, Kunst, 2000, lk 156

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]


20. sajandi kunst
EkspressionismDer Blaue ReiterDie BrückeFovismKubismFuturismLutšismAbstraktsionismLüüriline abstraktsionismOrfismSuprematismDadaismMetafüüsiline maalPurismArt décoNeoplastitsismUusasjalikkusMuralismoSürrealismDe StijlSotsialistlik realismAvangardismNonfiguratiivne kunstAbstraktne ekspressionismBauhausNeodadaArt brutAction paintingCobraFunk artInformalismKineetiline kunstPopkunstOpkunstVideokunstUusrealismMinimalismMaakunstNarratiivfiguratsioonFluxusKontseptuaalkunstB.M.P.T.Body-artHappeningPerformanceArte poveraHüperrealismPostmodernismFotokunstPostminimalismGrafitiUus subjektiivsusTransavangardUusfovismBad paintingUusfiguratiivsusOuPeinPo