Gustav Raud

Allikas: Vikipeedia
Gustav Raud
Sünniaeg 5. oktoober 1902
Põlgaste vald
Surmaaeg 14. märts 1968
Tartu
Rahvus Eestlane
Tegevusala maalikunstnik

Gustav Raud (5. oktoober 1902 Põlgaste vald14. märts 1968 Tartu) oli eesti maalikunstnik.

Gustav Raua elupaigaks kujunes Tartu, kus ta viimaseil aastakümneil elas küllaltki tagasitõmbununa.

Haridus ja töö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gustav Raud alustas õpinguid 1923. aastal (vaheajaga) ning lõpetas Kõrgema Kunstikooli "Pallas" 1934. aastal. 1940–1941 oli ta Kunstnike Kooperatiivi Tartu osakonna esimees, 1941–1943 Tartu Kunstibüroo juhataja ja 1945–1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gustav Raud oli kunstnik, kes on loonud hulga meie omaaegsete kultuuritegelaste karakterportreesid. Samuti on ta viljelenud ka maastikumaali, natüürmorti ning monotüüpiat.

Ta sai tuntuks peamiselt tabava karakteritaotlusega maalitud portreedega. Ta maalis ka maastikke ja natüürmorte pallaslastele iseloomulikus heledale-tumedale baseeruvas käsitluslaadis. Tema kuulsaimaks teoseks on "Aias", millel ta kujutab oma abikaasat. Tavaliselt paigutas ta oma portreedes figuuri tumedale taustale, püüdes iseloomustada modelli näoilme kaudu. Gustav Raua varasema portreeloomingu tüüpilisteks näideteks on 1934. aastal maalitud tarbekunstnik Karin Siim-Juse portree ja 1935. aastal maalitud kirjandusteadlase Lille Tohveri portree.

Gustav Raud annab oma varasemais hoogsates linna- ja maastikuvaadetes kompositsioonidele atraktiivse ülevalt alla suunatud raskuste ja põnevate värvipuäntidega kohati ekspressiivse alatooni.

"Natüürmort aedviljadega" (1935) väljendab nii "Pallase" tolleaegsete õpilaste kui ka Gustav Raua enda iseloomulikke taotlusi. Rohelisele toonile paigutatud kollane kõrvits, punane peet ja rohelised sibulavarred moodustavad maalilise terviku, milles erilise kõla saavutab sooja punase, särava kollase ja maheda rohelise akord. Kunstnikule oli omane tugev eseme materiaalsuse ning plastilise vormi rõhutamine, mis tuleb selgelt esile.

Gustav Raud oskab oma modelle karakteriseerida mitte ainult hästi valitud žesti, vaid ka ilmekate detailide abil. Selliste karakterportreede hulgast paistab silma küllaltki siledas laadis maalitud "Jaan Vahtra portree" (1936), milles portreeritava rahutu mitmepalgeline kunstnikunatuuri iseloomustamisel räägivad kaasa figuuri iseteadlik hoiak, piip ja akordion.

Gustav Raua maalijatemperament avaldus spontaansemalt arvukates maastikes ja linnavaadetes. Vabalt, ühtlaste ja sujuvate pintslitõmmetega, sulavas värvigammas, mida kaunistavad erksad valged, kollased ja kahkjasinised laigud, on kunstnikul õnnestunud säilitada lahkuva talve meeleolu raagus puudega pargis ("Pajud" 1937).

Liis ja Gustav Raua hauaplats Kanepi-Mäe kalmistul.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gustav Raua abikaasa oli kirjandusteadlane Liis Raud. Tema ema oli Liisa Tomingas ning isa Jüri Tohver.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Natüürmordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Natüürmort. Õli, lõuend. 1965
  • Natüürmort sirelitega. Õli, lõuend. 1946.
  • Natüürmordis aedviljadega. 1935

Maastiku- ja linnavaated[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Aias. Õli, lõuend. 1938
  • Pajud. Õli, lõuend. 1937
  • Kanepi maastik. Õli, lõuend. 1942 66,8 x 92 signeeritud
  • Allee. Õli, lõuend. 1938

Portreed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Autoportree. Õli, lõuend. 60 x 50 cm
  • Jaan Vahtra portree. Õli, lõuend. 1936
  • K. Siim-Juse portree. Õli, lõuend. 1934
  • Lille Tohveri portree. Õli, lõuend. 1935
  • Helilooja Eduard Tubina portree. Õli, lõuend. 1941 100 x 81. Signatuuriga.

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]