Allohvitser

Allikas: Vikipeedia
Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal
Soome mereväe vanemallohvitser 2006

Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel. Kutsutakse ka kujundlikult "armee selgrooks".

Allohvitseri kutse ja ülesanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Allohvitseri kutse ja karjääri põhimõte on saavutada vajalikud oskused ja teadmised ning saada (areneda) heaks spetsialistiks praktilise teenistuse käigus. Allohvitser võib olla spetsialist näiteks järgnevates valdkondades:

  • sisekord ja kasvatustöö,
  • teatud ala väljaõpe,
  • tehnika, varustus ja relvastus,
  • administratiivtöö ja asjaajamine.

Allohvitsere valitakse tavaliselt teenistuse käigus tublimate ja motiveeritumate sõdurite hulgast. Tänu paljude vajalike teadmiste ja oskuste omandamisele elu- ja teenistuskogemusega on allohvitseri väljaõpe märkimisväärselt väiksema mahuga ohvitseri omast. Allohvitseri väljaõppe eesmärgiks on anda vajalikud baasteadmised ja oskused, mida ta edasise teenistuse käigus kogemuste abil ja iseseisva enesetäiendusega edasi arendab.

Allohvitseride ülesandeks on ühtlasi nõustada ohvitsere-ülemaid praktilistes küsimustes. Selleks rühmitatakse allüksusi juhtivate ohvitseride ametikohad tavaliselt vastava teenistuskogemusega allohvitseride ametikohtadega. Näiteks kui kompaniiülema tavaametikoht on kapten, siis kompanii juhtkonnas on ka allohvitserist kompaniiveebel vanemveebli tavaametikohal. Rühmaülema tavaametikoht on näiteks leitnant ja tema asetäitja, allohvitserist rühmavanema, tavaametikoht on veebel.

Allohvitseri staatuse ja auastmete kujunemisest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Allohvitseri staatuse lähteks loetakse tavaliselt kodusõda Ameerikas. Üksuste juhtideks said tuntud või mõjukad isikud, kellele omistati vastava komisjoni otsustega ka vastav ohvitseri auaste. Paljud vastavad isikud ei olnud siiski kõigis militaarelu küsimustes väga pädevad ja võtsid enda alluvusse teenistusse appi mitteametlikke komisjoni kinnituseta ohvitsere (non-commissioned officer ehk NCO), kes tundsid lähemalt sõjaväe elu ja oskasid väljaõpet ning teenistust paremini korraldada.

Seersant

Seersandi auaste tuleneb ladina keelest – serviens – "see, kes teenib", üle võetuna prantsuse keelde Sergent ja sealt edasi inglise keelde Sergeant. Oli laialt kasutusel näiteks juba Ameerika kodusõja päevil. Seersandiauastet loeti algul pigem sõduri auastmeks, kuid hiljem, koos allohvitseri staatuse kujunemisega, on saanud üheks põhiliseks rahvusvaheliseks allohvitseriauastmeks.

Veltveebel

Euroopas Preisimaal on kujunenud veltveebli (veebli) auaste. Feldweibel´i sõjaväelisest seisusest on täpsemaid andmeid 18. sajandist. Selle seisuse esindajad olid vahelüliks ohvitseride ja sõdurite vahel ning pidid neid kasvatama ja treenima. Sõna Feld tähistab saksa k väli- või maastikutegevust ja weiben kangastelgedel kudumist ja edasi-tagasi "hekseldamist", mis kujundlikult näitab veebliameti iseloomu alluvate drillimisel. Samas kujunesid välja ka tagalateenistuse veeblid, keda kutsuti Hurenfeldweibel (die Hure – hoor; tagalatöödel oli abiks ka palju naisi...), kelle ülesandeks oli vooride teenistuse korraldamine. Umbes 19. sajandi lõpus mindi üle nimekujule Feldwebel, ja 20. sajandi algul loodi vastavaid eesliitega auastmeid juurde.

Wachtmeister

Wachtmeister oli Venemaa keisririigi armees Ratsaväes, hobustega varustatud suurtükiväes ja mõningate riikide sõjavepolitseis (sandarmeerias), kasutati ametikoht ja auastme.

Portupee-junkur

Portupee-junkur, oli Venemaa keisririigi armees aastatel 17981865, aadlike seast pärit allohvitseride auaste, mis oli ühe astme võrra ülem kui praporštšik ja junkur; aastatel 18651880 oli portupee-junkur junkrukooli lõpetanute auaste kuni ohvitseriauastme saamiseni; aastatel 18671917 oli junkur sõjaväekoolide allohvitseride, mis jaotusid omakorda vanem- ja nooremjunkruteks.

Junker

Junker, oli aastatel 18021859 Venemaa keisririigi armees aadlike seast pärit allohvitseride auaste ratsaväes, suurtükiväes ja jäägripolkudes (vastas alampraporštšikule jalaväeväeosades), aastatel 18591869 auaste kõigis sõjaväeliikides; aastal 18631917 sõjaväekooli või junkrukooli kasvandiku/õppuri auaste, samuti pärast I maailmasõja algust moodustatud praporštšikukooli õppuri auaste; 19. sajandi alguses auaste sõjamerelaevastikku astunud vabatahtlikul.

Portupee-praporštšik

Portupee-praporštšik, oli Venemaa keisririigi armees aastatel 17981859, aadlike seast pärit allohvitseride auaste, mis oli ühe astme võrra ülem kui alampraporštšik (подпрапорщик).

Horunži

Horunži oli nooremohvitseri auaste Venemaa armee kasakavägedes, alates 18. sajandist.

Allohvitseriauastmed Eesti kaitseväes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti kaitseväe allohvitseriauastmete hierarhiline süsteem on tuletatud peamiselt Preisi traditsioonist teatud inglise-prantsuse sugemetega. Auastmete arvu ja nimetusi on aegade jooksul muudetud ja mugandatud. Näiteks kuni 1930. aastate lõpuni olid allohvitseriauastmeteks Eesti sõjaväes vaid veltveebel (kompaniiveebel), vanem-allohvitser (rühmavanem) ja noorem-allohvitser (jaoülem). Vahetult enne okupatsiooniaja algust kinnitati enamuses tänapäevaselegi sarnanevad nimetused ja süsteem.

Allohvitser on sõjaväe noorem juht, kes on omandanud vastava sõjalise ettevalmistuse väiksemate üksuste juhtimise ja väljaõppe alal, või sõjaväe ametimees, kes on omandanud nõutavad teadmised ja oskused teenimiseks vastavatel ametikohtadel. (Allohvitseride ja sõdurite teenistuskäigu seadlus (RT 1939, 24, 182) § 7))

Kaitseväe allohvitseriauastmed jagunevad vastavalt teenistusajale ja haridusele:

Samuti vastavalt ülesannetele ja haridusele:

  • Riviallohvitserid. Osalevad tavaliselt allüksuste ja üksuste juhtimises või väljaõpetamises. Näiteks staabi operatiivallohvitser, lahinguõppe instruktor, rühmavanem, jaoülem.
  • Erialaallohvitserid. On tavaliselt oma valdkonna spetsialistid, kes on omandanud kaitseväeteenistuses vajalikud erialased teadmised sageli tsiviilkoolitussüsteemis ega ei osale reeglina juhtimises või väljaõppes. Näiteks meedik, autolukksepp, varustaja, finantsist.

Igal auastmel on oma traditsiooniline pädevustase allüksuste-üksuste juhtimissüsteemis. Järgnev näidis on Maaväe põhine.

Vanemallohvitserid:

Nooremallohvitserid: (OR-5)

Auaste Ajateenija Reservväelane Kaadrikaitseväelane
vanemseersant rühmavanem jaoülema abi / pooljao ülem / grupi ülem
seersant jaoülem / rühmavanem / aspirant jaoülem / spetsialist lahingpaari vanem / pooljao ülem / grupi ülem
nooremseersant jaoülem / spetsialist jaoülem / spetsialist lahingpaari vanem


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]