Tondi kasarmud

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 55/57. Kesklinnapoolne hoonekompleksi osa Tondi 55
Tondi kasarm, Tondi 53. Talv 2008
Tondi 51, september 2011
Tondi sõjaväelinnaku staabihoone Tammsaare tee 25

Tondi kasarmud on endised militaarehitised Tallinnas Tondi sõjaväelinnakus (Kristiine linnaosas Tondi tänava ääres). Ehitised kuuluvad muinsuskaitse alla.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Suure merekindluse (laod, raudteed jt) püstitamine muutis piirkonda palju. Tondi sõjaväelinnak ehitati merekindluse teeninduspersonali jaoks. Soome, Liivi ja Põhjalahe kaitsesüsteemi, ametlikult Keiser Peeter Suure merekindluse planeering sai valmis 1907. aastaks.[1] Sõjaväelinnaku ehitamine algas 1910. aastal ning aastal 1912 alustati punastest tellistest kasarmute ehitamist.[2] Merekindluse suurtükiväe kasarmud ehitati Dunteni mõisa 1914. aastal sundvõõrandatud maa-alale.[1]

1918. aastal kasutas kasarmuid keiserlik Saksa armee.

Nõukogude okupatsiooni ajal kasutati kompleksi Nõukogude armee sõjaväelinnakuna. Sel perioodil ehitati territooriumile mitu abi- ja majandushoonet.[1]

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kasarmud asuvad aadressil Tondi tänav 51, 53 ja 55/57 ning staabihoone Tammsaare tee 25. Kahekorruselistel piklikel kasarmuhoonetel on sümmeetrilised fassaadid. Kasarmuhoonega liitub tagakülje keskel ristuv plokk. Kasarmuhoonetes on avarad ning kõrge laega ruumid. Hoonetel on rikkalikult dekoreeritud monumentaalsed fassaadid, mis on eriti märgatavad hoone keskosas ning külgedel. Dekoor on juugendstiilis: raidkivist karniisid, erikujulised aknasillused, punastest tellistest ja paekivist kombineeritud ladu, paekividest sokkel jm.[3][4][5]

Hooned olid 2004. aastani seisnud tühjana ja avariilises seisukorras: katused lekkisid, vahelaed olid sisse varisenud, välisseintes olid praod ning kivid olid murenenud. 2004. aastal algasid kasarmute ehitus- ja taastamistööd.[6]

Mälestusmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestusmärgi taasavamine. 15. mai 2009

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal hukkunud kadettidele Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasile ja Aleksander Tederile püstitatud mälestusmärk (nn Tondipoiste ausammas) asus kunagise sõjakooli hoone juures (Tondi tänav 55/57). Ausamba püstitamise algataja oli endine sõjakooli ülemkolonelleitnant Eduard Rüütel.

Monumendi kavandas Amandus Adamson. Samba vundamendi läbimõõt oli 20 meetrit ja graniidist posti kõrgus üle 8 meetri. Mälestusmärk kujutas kadetti, kes hoiab põlvel oma haavatud sõpra. 1941. aastal monument hävitati.[7]

Ausammast sooviti taastada juba Saksa okupatsiooni aastail 1942–1943. Erukolonelleitnant Jaak Haua (1993–1997 Kaitsekolledži ülema kohusetäitja) kodanikualgatuse korras jõudis Tallinna Linnavalitsus otsuseni ausammas taasrajada.[8]

10. märtsil 2009 lisati mälestussambale nurgakivi.[9] Skulptuuri autor on Jaak Soans. Mälestusmärk taasavati Tallinna päeval, 15. mail.[10]

Tallinna sõjakoolis õppinud Nõukogude ohvitseride ausammas[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude ajal püstitatud ausammas tekstiga: "Siin asus 1940–1941 Tallinna Sõjakool, igavene au ja kuulsus tema lõpetajatele, kes andsid oma elu meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest Suure Isamaasõja rinnetel aastail 1941–1945." Rahvuslane Jüri Liim teisaldas ausamba 2008. aasta mais.[11][12]

Hoonete kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

1920–1940[muuda | muuda lähteteksti]

Kasarmutes asus sõjakool aastatel 1920–1940. Sõjakool asutati 3. aprillil 1919 nooremohvitseride vähesuse pärast (sõjavägede ülemjuhataja päevakäsk 3. aprillist 1919, nr 125). Õppetöö algas 14. aprillil 1919. Sõjakool asus Tallinnas Tehnika tänaval endise Tallinna Transpordikooli ruumides. Koolis loodi ka jala-, suurtüki- (rühma) ja ratsaväe (eskadroni) klassid. Õpilaste arvu suurenedes tekkis ruumipuudus. Ruumiprobleem lahenes 1920. aasta mais ning sõjakool paigutati Tondi kasarmute kompleksi. 29. augustil 1923 viidi sõjakool Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste koosseisu.

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal rünnati ka Tondi sõjakooli. Langenud kadettide mälestuseks püstitati hiljem kasarmu ette õuele mälestusmärk.

Aastatel 1929–1937 kandis sõjakool Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste nime. 1923. aastast kuulus selle koosseisu ka allohvitseride kool. 1936. aastal nimetati allohvitseride kool ümber Kaitseväe Lahingukooliks. 1940. aastal likvideeriti kool Nõukogude okupatsiooni tõttu.

1940–1994[muuda | muuda lähteteksti]

1940. aasta septembris loodi Eesti Vabariigi sõjakooli asemele Nõukogude armee õppeasutus, mis kandis Tallinna Jalaväe Kooli (Таллинское военно-пехотное училищe) ja ka Tallinna Sõjakooli nime. Tallinna Jalaväe Kool tegutses kuni 1941. aasta juulini, kui kool evakueeriti Slavgorodi (Altai krais) ja sealt sama aasta novembris Tjumenisse.[13][14][15]

Tondi sõjaväelinnakus paiknes Aleksandr Matrossovi nimeline 254. kaardiväe motolaskurpolk (s/o 92953), mis saabus Eestisse 1945. aasta juunis.[16]

1991. aastal asus kasarmutes julgeolekukomitee staap eesotsas kindralmajor Viktor Tjutjunnikoviga. 19. augustil jagati sõjaväeosas ajateenijatele lahingumoona, et olla valmis väljaastumiseks natsionalistide ja separatistide vastu. 20. augustil jõudis Tallinnasse Pihkva õhudessantdiviisi sõjaväekolonn ja osa transpordivahendeist paigutati Tondile.

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

1994. aastal inventariseeriti Tondi sõjaväeosa keskkonnakahjustused, mille käigus leiti 45 tonni naftasaadusi. Potentsiaalne reostuskolle oli olmejäätmeid täis kuhjatud vana katlamaja. Peale olmereostuse, autorehvide ning bituumeni- ja tõrvajääkide ei tuvastatud muid jääkreostuse allikaid. Olemasoleva ajaloolise informatsiooni põhjal võib arvata, et alal ei leidu ulatuslikke jääkreostuse koldeid.[1]

1997. aasta sügisel müüs Tallinna linn 18,63 miljoni krooni eest ligi poole linnakust enampakkumisel Arco Varale.

Esimene asukas taastatud kasarmutes oli turvafirma G4S (endine ESS). G4S-i peahoone (Tammsaare tee 25) asub endise merekindluse staabihoones, mis valmis aastal 1916.[17]

1990. aastate lõpus ostis Pro Kapital Tondi ja Seebi tänava vahel 12 hektarit maad, mis detailplaneeringu järgi on jaotatud 12 krundiks. Kvartali sisemusse kavatseb Pro Kapital püstitada kahe- kuni kuuekorruselised korterelamud ning Seebi tänava poole neli kuni kaheksakorruselist ärihoonet. Kvartali arhitektuuriline lahendus valmis Eesti firma EA Reng arhitektide Reino Rassi, Martin Aunini ning Itaalia büroo MSC Associati arhitekti Sergio Levati ühisloominguna. Plaanide kohaselt valmis esimene kasarmuhoone 2007. aasta lõpuks, kaks järgmist 2008. aasta keskel.[18]

Räämas Tondi kasarmute ehitus- ja taastamistöid algasid 2004. aastal. Piirkonnas on aastatest 1902–1907 säilinud pärit kolm punast kasarmut, klubihoone, tallihoone, sauna- ja vahtkonnahoone ning üks hoovimaja. Tondi 55a pargiala ja tiik korrastatakse, krundi tippu võib tulla palmimaja. Linnaku tänavad kannavad nimesid Sõjakooli, Rivi, Sammu ja Marsi.[19]

2007. aastal kolis renoveeritud kasarmusse Rahvusvaheline Ülikool Audentes. Kokku leiab ülikooli peahoone kahelt alumiselt korruselt paarkümmend 24 ja 48 istekohaga loenguruumi ning kaks suuremat, 130- ja 140-kohalise auditooriumi. Kolmandal korrusel asuvad õppejõudude avatud kontori tüüpi klaasseintega tööruumid, rektoraat ja teaduskonnad. Kasarmuhoonesse tulevad veel judoklubi Aitado ruumid ning linnaku parki on kavas rajada spordiväljakud.

Audentes taotles Tallinna linnalt 50 aastaks Tondi 55 hoonestusõiguse. Ligi 4000 ruutmeetri suuruse kasarmu kordategemiseks läks üle 50 miljoni krooni.[20]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Tondi tn 55a, 55b ja Seebi tn 36a kruntide detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas"
  2. ↑ Robert Nerman: "Iidse Tondi tänava ümbrus kasvas suurejooneliseks linnaosaks" // Postimees, 19. jaanuar 2007
  3. ↑ Kultuurimälestiseks tunnistamine : Kasarm Tondi t. 51. Kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr 50 (RTL 1997, 165/166, 930) kuupäev:18/08/1997
  4. ↑ Kultuurimälestiseks tunnistamine : Kasarm Tondi t. 53. Kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr 50 (RTL 1997, 165/166, 930) kuupäev:18/08/1997
  5. ↑ Kultuurimälestiseks tunnistamine : Kasarm Tondi t. 55, 57. Kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr 50 (RTL 1997, 165/166, 930) kuupäev:18/08/1997
  6. ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Tondi sõjaväelinnak
  7. ↑ Foto 1. detsembri riigipöördekatse mälestusmärgist Tondil
  8. ↑ Tondipoiste" mälestussammas. Akt. / Kristiine leht, Nr 3 (99) 20. märts 2009, lk 2
  9. ↑ Tondipoiste" mälestussammas sai nurgakivi. / Mil.ee
  10. ↑ Tondipoiste" mälestussammas sai nurgakivi. / Kristiine leht, Nr 3 (99) 20. märts 2009, lk 1
  11. ↑ Jüri Liim teisaldas kaks punamonumenti.[alaline kõdulink] Postimees / Reporter.ee 22. mai 2008
  12. ↑ Lilleorg, Regina Jüri Liim : Eesti võime ootab ees üks väga suur üllatus. Harju maakonna info // Harju Elu (2008) 27 mai
  13. ↑ "ОСНОВНЫЕ ЭТАПЫ В ИСТОРИИ ТЮМЕНСКОГО ФИЛИАЛА ВОЕННО-ИНЖЕНЕРНОГО УНИВЕСИТЕТА (ТВВИКУ)". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2009. Vaadatud 22. oktoobril 2008.
  14. ↑ Таллинское военно-пехотное училище[alaline kõdulink]
  15. ↑ Таллинского военно-пехотного училища – Яндекс: нашлось 86 страниц
  16. ↑ NSV Liidu relvajõud Eestis 1945. a. Külm sõda. Laidoneri muuseum.
  17. ↑ Vint, Tiina-Maria. Eesti suurim turvafirma kindlusemüüride vahel.[alaline kõdulink] // Äripäev (2000) 19. jaanuar
  18. ↑ Urmas Tooming:"Tondile kerkiv inimsõbralik linnak võib saada piirkonna pärliks", Tarbija24 (Postimees)/ Kinnisvara, 2. märts 2007
  19. ↑ "Tondi linnaku remont algab tänavu" // Ehitus24.ee, 30. jaanuar 2004
  20. ↑ Garel Püüa: "Audentese ülikool kolis Tondi kasarmutesse" // Eesti Päevaleht (2007) 8. jaanuar
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "hftti" ei kasutata eelnevas tekstis.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tondi_kasarmud&oldid=6614135"