Õhutõrje

Allikas: Vikipeedia

Õhutõrje võib olla:

1) maismaavägede või ujuvvahendite tegevus vaenlase õhurünnete või lennuvahendite vastu.

Õhutõrje jaguneb tabamiskauguselt:

  • lühimaa - välitingimustes tegutsevate väeüksuste ja allüksuste ensekaitseks (alla 10 km),
  • keskmaa - väekoondiste tegevus- või paiknemisalade ja sõjaliselt või majanduslikult oluliste objektide kaitseks ning õhuruumi kontrolliks (10-50 km),
  • kaugmaa - sõjaliselt või majanduslikult oluliste ringkondade või piirkondade kaitseks ja õhuruumi kontrolliks (50-250 km).
  • strateegiline - regioonide kaitseks, ballistiliste rakettide või kosmoses asuvate sihtmärkide hävitamiseks, samuti tuumalõhkepea võimalus (mitusada km).


2) maaväe väeliigi lahingutoetusrelvaliik või õhuväe väeliigi relvaliik, mille ülesandeks on võitlus vaenlase lennuvahenditega ja oma vägede eelhoiatamine vaenlase õhuründevahendite tegevuse eest.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]