Vares

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib perekonnast; liigi kohta vaata artiklit Vares (liik)

Vares
Lääne-mustvares
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Alamselts: Passeri
Infraselts: Corvida
Sugukond: Vareslased Corvidae
Perekond: Vares Corvus
Linnaeus, 1758

Vares (Corvus) on lindude perekond vareslaste sugukonnast.

Varesed elavad kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas ja Lõuna-Ameerika lõunaosas.

Hakk (Corvus monedula)
Künnivares (Corvus frugilegus)
Ronk (Corvus corax)

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vareste liikide ja alamliikide eristamises pole üksmeelt. Vareseliike on üle 60. Teada on üle 10 väljasurnud liigi, kellest enamus on välja surnud inimtegevuse tagajärjel.

Eesti liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis elutsevad järgmised vareseliigid:

Fossiilsed varesed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vareslaste sugukonda kuuluva perekonna Miocorvus säilmeid on leitud Prantsusmaalt 17 miljoni aasta vanustest miotseeni kihtidest. See perekond on varestele lähedane. Veel pole teada, kas see perekond on vareste eellane või põhjustab sarnasusi konvergents.

Varese perekonda kuuluvate väljasurnud liikide säilmeid on leitud miotseeni ja pliotseeni piirilt.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesena kirjeldas vareste perekonda Karl Linné 1758. Tema kirjeldas perekonda küll mõnevõrra laiemana, arvates sinna ka näiteks haraka.

Tänapäeval ei eksisteeri head vareslaste jaotust alamperekondadesse. Üldiselt arvatakse, et samas maailmajaos elavad vareseliigid peaksid üksteisega lähemalt sugulased olema, mistõttu vareseid rühmitatakse maailmajagude järgi, aga eriti Austraalia ja Okeaania vareste kohta võib see oletus ekslik olla.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elupaiga ja toidu suhtes pole varesed nõudlikud. Enamasti on nad segatoidulised ja kõigesööjad. Seetõttu on mitu vareseliiki hästi kohanenud inimtegevusega, elades linnades ja toitudes inimtegevuse jäätmetest. Talviti rändavad mitmed varesed linnadesse, kus näiteks hakk, hallvares ja künnivares moodustavad seltsinguid.

Mõistus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vareste aju ja kehamassi suhe on umbes võrdne ahvide ja koerte omaga, jäädes siiski maha inimesest. Vareslaste pojad kasvavad kaua aega vanematega koos ja võivad õppida oma vanematelt, aga parvelindudena ka teistelt lindudelt. Mitmel vareslaste liigil on keeruline parvesisene hierarhia. Seetõttu on varesed õppimisvõimelised ja taibukad linnud.

Iisraelis on täheldatud, et varesed pillavad vette leivakoorukesi, kasutades neid kalasöödana. Uuskaledoonia vareseid on nähtud viskamas pähkleid ja seemneid maanteele, et autod oma ratastega neid purustaksid. Austraalia varesed on õppinud sööma mürgiseid aagasid, mille nahk on mürgine. Selleks tuleb konn selili keerata: kõhualusel õrnal nahal mürginäärmeid pole.

Juba antiikajast, Aisopose valmidest peale on vareseid kujutatud nutikate lindudena. Sama kehtib ka eesti rahvaloomingu kohta.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Référence Congrès ornithologique international : Corvus, Veebiversioon (vaadatud 06.11.2013) (inglise keeles)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Crows. Crows: Species Information and Photos.