Hans Pöögelmann

Allikas: Vikipeedia
Hans Pöögelmann
Hans Pöögelmann.jpg
Sünniaeg 30. detsember 1875
Sünnikoht Aidu Paistu kihelkond
Surmaaeg 27. jaanuar 1938
Erakond VSDTP/VSDT(b)P/Eestimaa Kommunistlik Partei
Amet Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Rahvamajanduse Valitsuse juht
III Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee
Eriala õpetaja

Hans Pöögelmann (vene keeles Пегельман Ханс Густавович; 30. detsember 1875 Aidu (Paistu) Paistu kihelkond Liivimaa kubermang27. jaanuar 1938 NSV Liit), eesti poliitik, luuletaja ja tõlkija.

Hans Pöögelmann oli üks Kominterni rajajatest VK(b)P Eestimaa organisatsioonide KK esindajana Kominterni I kongressil Moskvas 2.-6. märtsil 1919. aastal.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hans Pöögelmann sündis Viljandimaal Aidu mõisa Puiste talus, ta lõpetas 1888. aastal Paistu kihelkonnakooli ja 1892. aastal Eesti Aleksandrikooli, kus õpetajaks oli ka Jakob Tamm.

Aastatel 18921896 töötas Hans Pöögelmann Vitsjärvel õpetajana ja pärast seda postiametnikuna.

Juba 1898. aastal nägi ta oma luuletuses "Sonetid Viljandi lossivaremetel" ette uute aegade saabumist Eestimaale.

Aastatel 18991901 töötas Hans Pöögelmann "Postimehe" ja 19011903 Konstantin Pätsi asutatud "Teataja" toimetuses.

Õppis aastatel 19021905 Leipzigi kaubandusülikoolis, kus tutvus põhjalikult marksismiga. Astus 1905 VSDTP-sse ja osales sama aasta sügisel Tallinnas revolutsioonilises liikumises, seejärel varjas end ja viibis mõne aja välismaal maapaos.

1907. aastal osales VSDTP Eesti organisatsioonide Terijoki konverentsil Soomes, kus valiti konverentsi juhatajaks. Arreteeriti 1909. aastal Tallinnas ja saadeti neljaks aastaks Siberisse Tomski kubermangu asumisele.

1911. aastal põgenes sealt Ameerika Ühendriikidesse New Yorki. Ameerika Ühendriikides asus ta tööle ajalehe "Uus Ilm" juurde, mille toimetaja oli aastani 1917.

Tegevus 1917. aastal Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

1917. aastal pärast veebruarirevolutsiooni pöördus tagasi Eestisse, kus alates juunikuust töötas H. Pöögelmann taas Tallinnas, esialgu Kiire, siis "Töölise" toimetuses ja "Maatamehe" toimetajana. 1917. aasta augustis valiti H. Pöögelmann Maatameeste Keskbüroo liikmeks.

H. Pöögelmann oli 1917. aastal Tallinna linnavolikogu ja Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige.

Pärast bolševiku poolt võimuhaaramist oli H. Pöögelmann Eesti Töörahva Saadikute Nõukogude Täitevkomitee liige ning maaosakonna juht. H. Pöögelmann juhtis maade natsionaliseerimist.

Tegevus nõukogude organisatsioonides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 19181919, kui Eesti oli okupeeritud Saksa keisririigi vägede poolt oli H. Pöögelmann 1918. aasta veebruarist kuni 1919. aastani Nõukogude Venemaal Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadis Eesti osakonna juhataja/Eesti asjade komissar; ÜK(b)P Keskkomitee okupeeritud oblastite Keskbüroo liige; EKP Keskkomitee liige 1920. aastast.

1918. aasta novembrist pärast Eesti Vabadussõja algust ja Narva vallutamist Punaarmee poolt ning Eesti Töörahva Kommuuni väljakuulutamist oli H. Pöögelmann Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Rahvamajanduse Valitsuse juht ning toimis 1918. aastast Nõukogude Vene Eesti kommunistliku partei ühe juhtiva jõuna ja majandustegelasena[1].

Tegutses aastatel 19231938 NSV Liidus: töötas Põhja Oblasti Kommuunide Liidu Loodeoblasti Kaubanduspalatis, ekspordi-impordiosakonna juhatajana ja Kaubanduspalati juhataja asetäitjana ning ajakirja "Torgovo-Promõšlennõi Kurjer" toimetajana.

1925. aastast oli H. Pöögelmann J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistliku Ülikooli Leningradi osakonna eesti sektoris Eestimaa Kommunistliku Partei ja Eesti töölisliikumise ajaloo õppejõud, hiljem professorina Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudis õppejõud.

H. Pöögelmann toimetas aastatel 19231927 ajakirja "Oras" ja 19241936 ajalehte "Kommunismi Teel" ning osales Eestimaa Kommunistliku Partei juhtimises, olles EKP Keskkomitee liige.

Esindusorganites[muuda | redigeeri lähteteksti]

H. Pöögelmann oli Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige alates 1920. aastast kuni surmani 1938. aastal. H. Pöögelmann oli III Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee liige ja Kominterni I–VI kongressi saadik.

H. Pöögelmann hukati NSV Liidu võimude poolt 1938. aastal, ta on maetud Peterburis[2].

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaupmehe tänav Tallinnas kandis aastatel 19591990 ja Tallinnas asuv Elektrotehnika Tehas kandis Hans Pöögelmanni nime.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hans Pöögelmann avaldas rohkesti poliitika- ja majandusalast publitsistikat ning Hans Rooskaja varjunime all luuletusi.

Luulekogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • poeem Karu Andres (lõpetamata, 1938)

Poliitiline ja majandusalane kirjandus ning ilmunud kõned[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Majandusteaduslised kirjad põllumeestele. Tallinn, 1905
  • Poliitilised parteid ja klassivõitlus, 1907
  • Alkholismus kui ühiselu paise. // Eesti Karskuse Seltside aastaraamat VIII (1905)
  • Kunst ja klassivõitlus. // Sõnumed 75 (1907) 31. III
  • Majandusteaduse õpetus I–II. Peterburi, 1907–1908
  • Mis vaheajal sündis: teejuht sõjavangist tagasitulijatele 1918
  • Vaba Eesti, 1918
  • Eesti tulevik, 1918
  • Mõned põhijooned majanduslise elu korraldamiseks Eesti töörahwa nõukogude wabariigis 1919
  • Ühtlane elamisraha: üks kommunismuse nurgakiwidest: jutlus Eesti kommuuna tööwäetemplis 1919
  • Sini-must-walge lipu all 1923
  • Majandusline kriis Eestis 1932
  • Marx ja marksism Eestis 1933
  • Enamlus ja vähemlus Eestis 1905.a 1936
  • Kaks aastat faschistlikku diktatuuri Eestis 1936

Valitud teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Valitud teosed" 5 köites koostas Ellen Plotnik.

  • Valitud teosed, I köide (1895–1917), ER, Tallinn 1974, 604 lk
  • Valitud teosed, II köide (1917–1919), ER 1975, 412 lk
  • Valitud teosed, III köide (1919–1925), ER 1976, 652 lk
  • Valitud teosed, IV köide (1925–1932), ER 1980, 442 lk
  • Valitud teosed, V köide (1933-1937), ER 1982, 488 lk; sisaldab bibliograafiat ja registrit

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • L. H. Pöögelman otsib Eestis võrdsust, mida ta N. Venemaal ei leia. Vaba Maa, 11. juuni 1936, nr. 130, lk. 2.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hans Pöögelmanni õde Ella Karo (Karu)-Pöögelmann, osales samuti poliitilises tegevuses ja oli 1918. aastal Viljandimaal tribunali esimees[3], lahkus Eestist 1918. aasta kevadel saksa okupatsiooni eel ja pidas seejärel Venemaal kooliõpetajanna ametit.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. EE. VI kd. Tartu.1936.a. lk. 1260
  2. http://lists.memo.ru/index16.htm Жертвы политического террора в СССР
  3. Aastad 1917-1918 Olustveres ja ümbruskonnas