Hans Pöögelmann
 |
|
| Sünniaeg | 30. detsember 1875 |
|---|---|
| Sünnikoht | Aidu Paistu kihelkond |
| Surmaaeg | 27. jaanuar 1938 |
| Erakond | VSDTP/VSDT(b)P/Eestimaa Kommunistlik Partei |
| Amet | Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Rahvamajanduse Valitsuse juht III Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee |
| Eriala | õpetaja |
Hans Pöögelmann (vene keeles Пегельман Ханс Густавович; 30. detsember 1875 Aidu (Paistu) Paistu kihelkond Liivimaa kubermang — 27. jaanuar 1938 NSV Liit), eesti poliitik, luuletaja ja tõlkija.
Hans Pöögelmann oli üks Kominterni rajajatest VK(b)P Eestimaa organisatsioonide KK esindajana Kominterni I kongressil Moskvas 2.-6. märtsil 1919. aastal.
Sisukord |
Elulugu [muuda]
Hans Pöögelmann sündis Viljandimaal Aidu mõisa Puiste talus, ta lõpetas 1888. aastal Paistu kihelkonnakooli ja 1892. aastal Eesti Aleksandrikooli, kus õpetajaks oli ka Jakob Tamm.
Aastatel 1892–1896 töötas Hans Pöögelmann Vitsjärvel õpetajana ja pärast seda postiametnikuna.
Juba 1898. aastal nägi ta oma luuletuses "Sonetid Viljandi lossivaremetel" ette uute aegade saabumist Eestimaale.
Aastatel 1899–1901 töötas Hans Pöögelmann "Postimehe" ja 1901–1903 Konstantin Pätsi asutatud "Teataja" toimetuses.
Õppis aastatel 1902–1905 Leipzigi kaubandusülikoolis, kus tutvus põhjalikult marksismiga. Astus 1905 VSDTP-sse ja osales sama aasta sügisel Tallinnas revolutsioonilises liikumises, seejärel varjas end ja viibis mõne aja välismaal maapaos.
1907. aastal osales VSDTP Eesti organisatsioonide Terijoki konverentsil Soomes, kus valiti konverentsi juhatajaks. Arreteeriti 1909. aastal Tallinnas ja saadeti neljaks aastaks Siberisse Tomski kubermangu asumisele.
1911. aastal põgenes sealt Ameerika Ühendriikidesse New Yorki. Ameerika Ühendriikides asus ta tööle ajalehe "Uus Ilm" juurde, mille toimetaja oli aastani 1917.
Tegevus 1917. aastal Eestis [muuda]
1917. aastal pärast veebruarirevolutsiooni pöördus tagasi Eestisse, kus alates juunikuust töötas H. Pöögelmann taas Tallinnas, esialgu Kiire, siis "Töölise" toimetuses ja "Maatamehe" toimetajana. 1917. aasta augustis valiti H. Pöögelmann Maatameeste Keskbüroo liikmeks.
H. Pöögelmann oli 1917. aastal Tallinna linnavolikogu ja Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige.
Pärast bolševiku poolt võimuhaaramist oli H. Pöögelmann Eesti Töörahva Saadikute Nõukogude Täitevkomitee liige ning maaosakonna juht. H. Pöögelmann juhtis maade natsionaliseerimist.
Tegevus nõukogude organisatsioonides [muuda]
Aastatel 1918–1919, kui Eesti oli okupeeritud Saksa keisririigi vägede poolt oli H. Pöögelmann 1918. aasta veebruarist kuni 1919. aastani Nõukogude Venemaal Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadis Eesti osakonna juhataja/Eesti asjade komissar; ÜK(b)P Keskkomitee okupeeritud oblastite Keskbüroo liige; EKP Keskkomitee liige 1920. aastast.
1918. aasta novembrist pärast Eesti Vabadussõja algust ja Narva vallutamist Punaarmee poolt ning Eesti Töörahva Kommuuni väljakuulutamist oli H. Pöögelmann Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Rahvamajanduse Valitsuse juht ning toimis 1918. aastast Nõukogude Vene Eesti kommunistliku partei ühe juhtiva jõuna ja majandustegelasena[1].
Tegutses aastatel 1923–1938 NSV Liidus: töötas Põhja Oblasti Kommuunide Liidu Loodeoblasti Kaubanduspalatis, ekspordi-impordiosakonna juhatajana ja Kaubanduspalati juhataja asetäitjana ning ajakirja "Torgovo-Promõšlennõi Kurjer" toimetajana.
1925. aastast oli H. Pöögelmann J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistliku Ülikooli Leningradi osakonna eesti sektoris Eestimaa Kommunistliku Partei ja Eesti töölisliikumise ajaloo õppejõud, hiljem professorina Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudis õppejõud.
H. Pöögelmann toimetas aastatel 1923–1927 ajakirja "Oras" ja 1924–1936 ajalehte "Kommunismi Teel" ning osales Eestimaa Kommunistliku Partei juhtimises, olles EKP Keskkomitee liige.
Esindusorganites [muuda]
H. Pöögelmann oli Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige alates 1920. aastast kuni surmani 1938. aastal. H. Pöögelmann oli III Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee liige ja Kominterni I–VI kongressi saadik.
H. Pöögelmann hukati NSV Liidu võimude poolt 1938. aastal, ta on maetud Peterburis[2].
Mälestuse jäädvustamine [muuda]
Kaupmehe tänav Tallinnas kandis aastatel 1959–1990 ja Tallinnas asuv Elektrotehnika Tehas kandis Hans Pöögelmanni nime.
Looming [muuda]
Hans Pöögelmann avaldas rohkesti poliitika- ja majandusalast publitsistikat ning Hans Rooskaja varjunime all luuletusi.
Luulekogud [muuda]
- Jämedad jooned (varjunimi H. Rooskaja), Tallinn 1910
- Kewadetuuled, Leningrad 1926
- Neile, kes "langesid võitluses vendade eest", Leningrad 1936
- Luuletused, koostanud Endel Sõgel, eessõna Ello Säärits, Tallinn 1957
- Üleshüüe, koostanud ja järelsõna Margit Arusoo, Tallinn 1988
- poeem Karu Andres (lõpetamata, 1938)
Poliitiline kirjandus ja ilmunud kõned [muuda]
- Poliitilised parteid ja klassivõitlus, 1907
- Mis vaheajal sündis: teejuht sõjavangist tagasitulijatele 1918
- Vaba Eesti, 1918
- Eesti tulevik, 1918
- Mõned põhijooned majanduslise elu korraldamiseks Eesti töörahwa nõukogude wabariigis 1919
- Ühtlane elamisraha: üks kommunismuse nurgakiwidest: jutlus Eesti kommuuna tööwäetemplis 1919
- Sini-must-walge lipu all 1923
- Majandusline kriis Eestis 1932
- Marx ja marksism Eestis 1933
- Enamlus ja vähemlus Eestis 1905.a 1936
- Kaks aastat faschistlikku diktatuuri Eestis 1936
Valitud teosed [muuda]
"Valitud teosed" 5 köites koostas Ellen Plotnik.
- Valitud teosed, I köide (1895–1917), ER, Tallinn 1974, 604 lk
- Valitud teosed, II köide (1917–1919), ER 1975, 412 lk
- Valitud teosed, III köide (1919–1925), ER 1976, 652 lk
- Valitud teosed, IV köide (1925–1932), ER 1980, 442 lk
- Valitud teosed, V köide (1933-1937), ER 1982, 488 lk; sisaldab bibliograafiat ja registrit
Välislingid [muuda]
- Пегельман Ханс Густавович, vseslova.com.ua
- Hans Pöögelmann Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
Kirjandus [muuda]
- L. H. Pöögelman otsib Eestis võrdsust, mida ta N. Venemaal ei leia. Vaba Maa, 11. juuni 1936, nr. 130, lk. 2.
Isiklikku [muuda]
Hans Pöögelmanni õde Ella Karo (Karu)-Pöögelmann, osales samuti poliitilises tegevuses ja oli 1918. aastal Viljandimaal tribunali esimees[3], lahkus Eestist 1918. aasta kevadel saksa okupatsiooni eel ja pidas seejärel Venemaal kooliõpetajanna ametit.
Viited [muuda]
- ↑ EE. VI kd. Tartu.1936.a. lk. 1260
- ↑ http://lists.memo.ru/index16.htm Жертвы политического террора в СССР
- ↑ Aastad 1917-1918 Olustveres ja ümbruskonnas
