Jaan Kreuks
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Sünniaeg | 17. detsember 1891 |
|---|---|
| Sünnikoht | Alavere vald Kose kihelkond Harjumaa |
| Surmaaeg | 28. märts 1923 |
| Erakond | Eestimaa Kommunistlik Partei |
| Amet | EKP Keskkomitee liige |
Jaan Kreuks (5. detsember (vkj)/ 17. detsember 1891 Rooküla, Alavere vald, Kose kihelkond, Harjumaa[1] – 28. märts 1923 Tallinn) oli eesti kommunist (EKP Keskkomitee liige).
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kreuks sündis Rooküla mõisa sulase Jüri Kreuksi peres.
Jaan Kreuks alustas tööd Tallinnas lukksepa õpilasena, oli meremees ja pottsepa õpilane, aastatel 1911–1912 töötas Peterburis, kus Kreuks võttis alates 1911. aastast osa revolutsioonilisest liikumisest. 1914. aastal mobiliseeriti ta Venemaa keiserlikku sõjaväkkeja teenis Austria piiril 34. diviisis sanitarina ja staabi kirjutajana.
1918. aastal astus VSDT(b)P liikmeks, Saksa esimese okupatsiooni ajal lahkus Eestist. 1919. aastal organiseeris ta Tallinnas raudteelaste streigi, mille eest vallandati töölt ning ta hakkas end varjama.
Kreuks oli Eestimaa Kommunistliku Partei organisatsiooni Tallinna ja Harjumaa parteiorganisatsiooni vastutav organisaator ja võttis osa Tallinnas 5. novembril 1920 EKP asutamisest. Ta oli eesti raudteetehaste ametiühingu esindaja Eestimaa ametiühingute I kongressil ja valiti ametiühingute kesknõukogusse.[2] Ta oli EKP I, II ja III kongressi delegaat Tallinna organisatsiooni poolt ning valiti EKP I kongressil 1920. aastal ja EKP III kongressil 1923. aastal EKP Keskkomiteesse. Kreuks oli ka EKNÜ asutajaid ja valiti EKNÜ I kongressi KK liikmeks.[3]
1922. aastal oli Kreuks EKP delegaat Kommunistliku Internatsionaali Kommunistliku Internatsionaali IV kongressil Moskvas.
1923. aastal seati Kreuksi kandidatuur üles II Riigikogu valimistel. Kuid 28. märtsil 1923 said Kaitsepolitsei ametnikud Heinrich Siirma ja Paul Malsvell Tallinnas Jaan Kreuksi jälile ja püüdsid teda vahistada, viimane aga osutas relvastatud vastupanu. Nii lasti ta Tatari tänaval maha.[4]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Jaan Kreuks on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.[3] 9. veebruaril 1958 paigaldati tema hauasambale büst. Praegu on see eemaldatud, kiviosa on aga alles.
Tema noorem vend Georg Kreuks oli samuti aktiivne kommunist.
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Jaan Kreuksi nime kandsid Tallinnas aastatel 1940–1941 ja 1944–1989 Kentmanni tänav ning Kentmanni põik, 1981–1990 Tallinna 37. Keskkool ning Mustpeade majas asunud Noorsoo Kultuuripalee.[5]
Kohtla-Nõmmel kandis Kreegi tänav tema nime.
Eesti NSV ajal paigaldati tema hukkumise kohale Tatari ja Veerenni tänava nurgamajale (tänapäeval Tatari ja Vana-Veerenni tänava nurgal maja aadressiga Tatari tänav 54) mälestustahvel kirjaga "Siin tänava nurgal mõrvati 28. märtsil 1923[6][7] kodanliku Kaitsepolitsei agendi poolt revolvri lasuga selja tagant EKP Keskkomitee liige JAAN KREUKS".
Jõgeval tegutses aastatel 1932–1935 Jaan Kreuksi nimeline parteiorganisatsioon.
Tema järgi on nime saanud mootorlaev Jaan Kreuks.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ EELK Kose koguduse personaalraamat 1908-1929. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.1215.1.130. Leht 20p
- ↑ Järjekordne rüüstamine. Jaan Kreuks tapetud. Klassivõitlus, 1923 nr 43, lk 3-5
- ↑ 3,0 3,1 HAUDI. Jaan Kreuks (1891 – 1923) revolutsioonilise liikumise tegelane
- ↑ Mai Krikk. Eesti poliitiline politsei 1920–1940. Tallinn 2002. Lk 90
- ↑ Päring kohanimeandmebaasist. Eesti kohanimed
- ↑ TAOTLEME VENDADE KREUKSIDE NIME, Säde: lasteleht, nr. 47, 16 juuni 1965
- ↑ V. Toom, EKP TALLINNA KOMITEE TÄIDESAATEV BÜROO (ORGBÜROO), TÖID NLKP AJALOO ALALT/ТРУДЫ ПО ИСТОРИИ КПСС VI. TARTU 1969, lk 4, 15
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Seltsimees Jaan Kreuks". Edasi, 6. aprill 1923. Lk 2