Jaan Kreuks

Allikas: Vikipeedia
Jaan Kreuks
Sünniaeg 17. detsember 1891
Sünnikoht Rooküla Kose vald
Surmaaeg 28. märts 1923
Erakond Eestimaa Kommunistlik Partei
Amet EKP Keskkomitee liige

Jaan Kreuks (17. detsember 1891 Rooküla Alavere vald[1] (Kose vald) Tallinna maakond Eestimaa kubermang28. märts 1923 Tallinn Eesti), oli eesti kommunist (EKP Keskkomitee liige).

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Kreuks sündis Harjumaal Kose kihelkonnas asuvas Alavere külas Rooküla mõisa sulase Jüri Kreuksi peres.

Jaan Kreuks alustas tööd lukksepa õpilasena, oli meremeheks ja töötas pottsepa õpilasena. Revolutsioonilistest liikumisest võttis osa alates 1911. aastast.

Jaan Kreuks astus VSDT(b)P liikmeks 1918. aastal, 1919. aastal organiseeris ta Tallinnas raudteelaste streigi, mille eest vallandati töölt, kuid hakkas end varjama. J. Kreuks oli Eestimaa Kommunistliku Partei organisatsiooni Tallinna ja Harjumaa parteiorganisatsiooni vastutav organisaator ja võttis osa EKP asutamisest.

J. Kreuks oli EKP I, II ja III kongressi delegaat ning valiti EKP I kongressil 1920. aastal ja EKP III kongressil 1923. aastal, EKP Keskkomitee koosseisu.

1922. aastal oli J. Kreuks EKP delegaat Kommunistliku Internatsionaali Kommunistliku Internatsionaali IV kongressil Moskvas.

1923. aastal seati Jaan Kreuksi kandidatuur üles II Riigikogu valimistel, kuid ta hukkus enne valimisi.

Jaan Kreuksi surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Kreuksi surma kohta on erinevaid versioone:

  • Nõukogude ajalookäsitluse kohaselt Kreuks mõrvati Kaitsepolitsei agendi lasuga selja tagant[2].
  • Teistel andmetel said Kaitsepolitsei ametnikud Heinrich Siirma ja Paul Malsvell Tallinnas 1923. a 28. märtsil Jaan Kreuksi jälile ja püüdsid teda vahistada, kuid viimane osutas neile relvastatud vastupanu ja nii lasti ta kohapeal Veerenni tänaval maha[3].

Ka Jaan Kreuksi noorem vend Georg Kreuks oli aktiivne kommunist, osales 1. detsembri riigipöördekatses ja hukkus kinnipidamisel politsei poolt 7. detsembril 1924. aastal.

Jaan Kreuks on maetud Tallinnasse Rahumäe kalmistule[4].

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Kreuksi nime kandsid aastatel 19401989 Kentmanni tänav ja Kentmanni põik Tallinnas, Tallinna 37. Keskkool aastatel 19811990 ning Mustpeade majas asunud Noorsoo Kultuuripalee Jaan Kreuksi nime[5].

Eesti NSV ajal paigaldati J. Kreuksi mälestuseks tema hukkumise kohale Veerenni tänav 54 majale mälestustahvel kirjaga "Siin tänava nurgal mõrvati 28. märtsil 1928 kodanliku Kaitsepolitsei agendi poolt revolvri lasuga selja tagant EKP Keskkomitee liige JAAN KREUKS".

Eesti esimese vabariigi ajal tegutses Jaan Kreuksi nimeline parteiorganisatsioon.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Vabaduse Koidikul". Koostanud A. Sunila. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, fotoillustratsioonid
  2. A Panksejev ja M Pesti (toimetajad), Ülevaade EKP ajaloost, II. Tallinn, 1963, lk 92
  3. Mai Krikk, Eesti poliitiline politsei 1920-1940. Tallinn, 2002, lk 90
  4. Tallinna kalmistud
  5. Päring kohanimeandmebaasist. Eesti kohanimed