Valter Klauson

Valter Klauson (venepäraselt Клаусон Вальтер Иванович; 20. detsember 1913 vkj/2. jaanuar 1914 – 5. detsember 1988 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane.

Valter Klauson sündis Leningradi oblastis Luuga maakonnas Preobraženski lähedal, Tolmatšovo asulas. Klauson õppis Luuga autotransporditehnikumis, mille lõpetas 1933. aastal, pärast mida töötas tehnilise juhina tööstusobjektidel masina-teeehitussalga ülemana, maantee ja raudteesildade ehitusel - Kasahstanis, Leningradi oblastis, Tšita oblastis ja Murmanski oblastis.

Tegevus Eestis

Pärast 1940. aasta juunipööret ja Eesti okupeerimist suunati Klauson koos teiste Venemaa eestlastega Eestisse ja määrati tööle teedeehitusse, 1941. aastaks edutati ta Tallinna Teedeehituse Trusti peamehhaanikuks.

Valter Klauson võttis osa Suurest Isamaasõjast, kus oli roodu ja pataljonikomandör ning astus NLKP liikmeks 1943. aastal.

1944. aastast töötas Klauson juhtivatel kohtadel Eestis: 1944. aastal Eesti NSV Siseministeeriumi Maanteede Valitsuse peamehhaanik, aastast 1944, Maanteede Valitsuse ülema asetäitja; aastatel 1948-1953 Eesti NSV Siseministeeriumi Maanteede Valitsuse ülem.

1953. aastal lõpetas Valter Klauson NSV Liidu Siseministeeriumi juhtivkoosseisu kõrgema kooli.

Aastatel 1953-1954 oli Valter Klauson Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi minister.

Aastatel 1954–1961 oli ta ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja, 12. oktoobrist 1961 kuni 18. jaanuarini 1984 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.

1965. aastal lõpetas ta NLKP KK juures asuv Kõrgem Parteikooli ningh 1984. aastal läks ta pensionile.

Valter Klauson oli NLKP Keskkomitee liikmekandidaat aastail 1961–1986, NSVL Ülemnõukogu saadik (aastail 1958–1984) ja EKP KK Büroo liige, ENSV Ülemnõukogu saadik.

Eelnev: Aleksei Müürisepp (1951–1961)

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees 1961–1984

Järgnev: Bruno Saul (1984–1988)

Teosed

• "Rahva hüvanguks" (1967)
• "Loomeaastad" (1977)