AS Franz Krull

Silt tehniliste andmetega Franz Krulli katlal Imavere Piimandusmuuseumis

AS Franz Krull (saksa Aktien-Gesellschaft der Maschinenfabrik "Franz Krull"; vene Акционерное общество машиностроительного завода "Франц Крулль") oli Venemaa Keisririigi ning Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud metalli- ja masinatööstusettevõte, mille asutas vasksepp Franz Krull aastal 1865 Narvas. Aastal 1875 kolis AS Franz Krull laienemise käigus Tallinnasse, kus arenes aja jooksul Eesti üheks suurimaks ja kaasaegseimaks masinatööstusettevõtteks.

Tootevalik oli väga mitmekesine, sinna kuulusid malm- ja terasvalutooted, aurukatlad ja -masinad, tehaste ja elektrijaamade sisseseaded, põllumajandusmasinad, põlevkivitööstuse seadmed ning auruvedurid.

Algusaastad

AS-ile Franz Krull pandi algus 25. märtsil 1865, mil vasksepp Franz Krull üüris Narvas vasksepatööja, palkas mõned töölised ning asus valmistama viina-, õlle-, suhkru-, kohvi- ja muude vabrikute ning farmaatsialaboratooriumite seadmeid. Tähtsaim tooteartikkel oli siiski viinatootmisaparatuur - AS Franz Krulli tegi laiemalt tuntuks just 1870. aastal ehitatud uudne viinadestilleerimisaparaat, mis oli suurema tootlikkusega ning puhtamat viina ajav, kuid samas ökonoomsem. Viinatootmisseadmete müügist saadud tuluga ostis Franz Krull lõpuks töökoja ära.

Laienemine

Aastal 1875 müüs Franz Krull Narva töökoja ning kolis ettevõtte Tallinnasse, kus rajas Paldiski maanteele väikesele krundile 14 töölisega tehase. Aastal 1899, kolisid Franz Krulli pojad ettevõtte uude asukohta Tallinnas Kopli tänavale, kuhu ehitati moodne tehasekompleks 12 suure tootmishoonega, lisaks kontori- ning elamuhoone. 1949. aastal nimetati tehas ümber Tallinna Masinatehaseks (TMT). Praegusel hetkel põhiliseks tooteartikliks olevate soojusvahetusseadmete - õhkjahutite - tootmist alustati TMT-s juba 1963. aastal, mil valmistati esimesed õhkjahutid endise NSVL-i naftatöötlemistehastele. Samas Kopli tänaval tegutseb tänapäeval AS Franz Krulli järglane AS Tallinna Masinatehas.

Direktorid

• Leonid Pumpjansky (1889–lahkus 1941 Venemaale; Леонид Моисеевич (Максимович) Пумпянский), Petrogradi Ülikooli professor (1919. aastast), 1925 emigreerus Eestisse, direktor.
• Pjotr Šeloumov (1882–1952; Пётр Михайлович Шелоумов), Peterburi Tehnoloogiainstituudi professor (1917–1918), 1919 emigreerus Eestisse, tehase tehnikadirektor (1928. aastast), direktor (1940. aastast).

Kultuurimälestised

Paljud AS Franz Krulliga seotud objektid on tunnistatud kultuurimälestisteks.

• AS Franz Krull masinatehase hooned :
  • Sepatsehh (1900), Kopli tänav 70a
  • Koostetsehh (1900), Kopli tänav 70b
  • Ladu (1930) aastad, Volta tänav 1d
  • Lukksepa-montaazitsehh (1950) aastad, Volta tänav 1c
  • Malmaed (1931), Kopli tänav 70
• Paviljon (1931), Kopli tänav 70

Säilitatavad miljööväärtuslikud väikeelemendid

• Tondi tänav 16 hoone juures ja Tornide väljaku ääres on säilinud Franz Krulli tehases enne 1940. aastat valmistatud laternapostid.

Huvitavat

Säilinud on Krulli vabriku EKP Komitee häälekandja ainueksemplar "Krulli Tööline" nr. 1. 1932. (RR 3.k arhiivkogu. AR AL 1931, nr.2)

Kirjandus

• Eesti vedurite sepikojas. Uus Eesti, 9. aprill 1936, nr. 98, lk. 10.
• Sisekorra määrused : Masinaehitusvabrik a.-s. Franz Krull. Tallinn : Hansa, 1938 (RR 3.k arhiivkogu. AR1-96-01857)
• Masinaehitusevabriku aktsiaseltsi "Franz Krull" põhikiri. Tallinn : Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1940 (RR 3.k arhiivkogu. S 5.524:42)
• Margus Kruut: Kopli hiilgus – Krulli masinatehas, Eesti Ekspress, 3. juuli 2009 Ekspress Online

Välislingid

• Franz Krulli tehases ehitatud auruvedur Sk
• Ülevaade ettevõttest OÜ TMT GROUP
• Pärnu maakohus kuulutas eile, 20. mail kell 11 välja Levadia kontserni kuuluva TMT Groupi pankroti Äripäev 22. mai 2009
• Masinaehituse vabrik "Franz Krull" Eesti Üleriiklikul Näitusel Tallinnas, 10.-19. september 1921 (foto)
• Паровозы завода Franz Krull

• AS Franz Krull kultuurimälestiste riiklikus registris